Juustu pole

Täna (loe: nüüd juba eile) poes juustu valides tuli meelde üks situatsioon eelmisest nädalast...

Olin toidupoes ja valisin juustu ning mingil hetkel märkasin minu kõrval sebivat ja saksa keelt kõnelevat vanapaari. Mitte just päris raugad, aga nii 50–60 küll. Noh, see vanapaar võttis mingi kohaliku juustu kätte ja pani taas pettunult tagasi... ja nii ikka ja jälle. Kikitasin kõrvu, et milles probleem? Tüübid muudkui ohkasid, et jälle light, et ikka ja jälle light...

Taustaks: The Electric Hellfire Club «Hellflower»

Suur film?

Olen tahtnud sel teemal ammu midagi öelda, aga ikka on ununenud. Ma tegelikult tahaks tõesti teada, et milline turundus«geenius» mõtles TV3s välja sildi «Suur film» ning kuidas ta seda endale ja ülemustele defineeris? Noh, et kui mina kuulen sõnaühendit «suur film», siis arvan, et see võiks ikka olla miski linateos, mis on filmilukku jälje jätnud, pigem suisa pöördelise jälje. Millise jälje on jätnud näiteks «Spider-Man» (2002) või «The Running Man» (1987)? Ja miks ei ole siis suur film «The Delta Force» (1986). Kõik kolm on ju ajalik saast, milles esineb omi helgeid hetki.

Samas näitab telekanal Alfred Hitchcocki tõeliselt suuri filme «The Birds» (1963) ja «Vertigo» (1958). Et kas on liiga ürgsed ja pööblile arusaamatud? Või mõni «geenius» lihtsalt ei pea neid suurteks filmideks? Ilmselt ei saagi ma seda teada...

Eks tegelikult mul ole omad kahtlused selle n-ö suure fimi valikuprintsiibis. Mulle tundub, et need filmid peavad olema pärit vähemasti 1980ndate keskpaigast, mis annab ka aimu valikut tegeva isiku vanusest. Noh, et uued ja rämpslikud kassahitid ja noorpõlve videolemmikud.

Selles kontekstis on uskumatult sümpaatne, et järgmine «Suur film» on «The Sixth Sense» (1999) – esimene film, mille puhul ka minul ei teki tõrget säherduse sildi kasutamiseks. Ja seda üldsegi mitte seepärast, et M. Night Shyamalan on üks mu lemmiklavastajaid.

Taustaks: The Beautiful Disease «Reise»

Kõige õhemad raamatud maailmas

On selline habemega nali, et millised on kõige õhemad raamatud maailmas ning vastuseks on, et Inglise kokakunst, Saksa huumor ja Itaalia sõjasangarid.

Tegelikult võiks sellesse nimistusse veel lisada raamatukese «Vene kord», sest Vene-Gruusia sõda on kenasti näidanud, et selline raamatuke koosneks vaid kahest sõnast: täielik korralagedus.

Taustaks: The Sisters of Mercy «Dominion / Mother Russia»

Kaotuskibeduse rõlge verbaalne avaldumine

Vaatasin täna wõrgust olümpiauudiseid ning sattusin ühe iseäranis rõlge tsitaadi peale.

'We were not playing against the Georgian team today,' sniffed one of the Russians, Natalia Uryadova, at a packed press conference afterwards.
'We were playing against the Brazilian team. If they are Georgian they would certainly have been influenced (by world events), but certainly they are not.'

Jutt siis Vene paari allajäämisest Brasiilia päritolu Gruusia paarile. Tean küll, et sport on julm ja kaotuskibedus on samuti valus, kuid selline avaldus mõjus ikka enam kui võikalt. Eriti veel see, et ütlejaks oli naine.

Sama tsitaat eesti keeles:

«Me ei mänginud mitte Gruusia, vaid Brasiilia vastu. Kui nad oleks Gruusia esindajad, siis nende mängu oleks mõjutanud praegu toimuvad sündmused. Kuna ei mõjutanud, siis ei ole nad ka Gruusia esindajad,» teatas venelanna Natalja Urjadova.

Inglisekeelse loo leiab siit ja eestikeelse siit.

Taustaks: Hawkwind «Experiment with Destiny»

Russ Meyer ja ta rinnakad filmid

Ilmselt on enamus inimesi oma elu jooksul näinud paraja laadungi pornofilme. Naisterahvad vaatavad pornot ilmselt vähem või nad salgavad seda tõsiasja rohkem. Porno all pean silmas filme, mille tegevus tiirleb eelkõige seksi ümber ning kus põhirõhk on paljal pinnal ja panemisel. Teisisõnu välistan ma siivsama osa koolinoorte kiimakomöödiatest ja muu säherduse plaani... samas ei näe ma põhjust teha vahet n-ö pornol ja erootikal.

Isiklikult minu jaoks on kõikse olulisem porno lavastaja Russ Meyer. Ma ei saaks öelda, et ükski tema film oleks kinokunsti verstapost, aga mehe pühendumus ja järjekindel oma asja ajamine on see, mis mind ta loomingus võlub. Võiks öelda küll, et suisa märgilise tähendusega taat.

Kindlasti kirjutan ma kunagi Russ Meyerist pikemalt. Ilmselt siis, kui olen neid filme uuesti näinud. Omal ajal on nähtud ligi 2/3 taadi loomingust ning muljed on siiani eredad. Mitte paljas pind ja panemine ning loomulikult mitte ka Russ Meyeri suurte rindade fetiš... pigem just see, kuidas taat pornofilmi vormis kritiseerib ühiskonda ja naerab ühiskonna tabude ja tobedate kokkulepete üle.

Kelle jaoks Russ Meyer on aga päris tundmatu nimi, see võib lugeda vastavat Wikipedia kirjet.

Taustaks: Rozz Williams & Gitane Demone «A World Apart»

Homer Simpson pandi eurole

Olukorras, kus kogu uudisteruum on täidetud tüütu olümpia, masendavalt kultuurivaenuliku kokkuhoiupoliitika ja traagiliste Gruusia uudistega... sellises olukorras oli suisa sõõm värsket õhku nupuke Homer Simpsoni triumfi teemadel. Iga aruka mehe suur eeskuju leidis lõpuks tee üheeurosele mündile... tõsi, esialgu küll valerahategijate käe läbi, aga pretsedent on loodud. Uudis ise siin!

Taustaks: Rozz Williams & Gitane Demone «In Every Dream Home a Heartache (Reprise)»

Kuidas eemaldada mõnd lemmikblogi?

Tekkis küsimus, et kuidas on võimalik eemaldada oma blog.tr.ee profiili lehelt mõnda lemmikblogi? Ei, ükski lemmikblogi pole mul mittelemmikuks muutunud, aga nimekirja etteotsa on ilmunud miskid kolm tšombet...



Vaat selline pilt! Ma umbes aiman, et mis need f-blogid on... need peaks olema kolm kamraad Nuxxi blogi, mis mingil põhjusel mul nimekirjast ära kadusid ja mida ma eile õhtul uuesti lisasin. Küsimus aga jääb, et kuidas ma need f-blogid sellelt lehelt minema saan? Blog.tr.ee KKK sellele vastust ei anna. Oskab keegi aidata..?

Taustaks: Loits «Öölaul»