Meil on peres praegu telesarja «Lost» esimese hooaja pohmakas. Õigemini hakkab see juba üle minema... kuid esmaspäev läks küll taastumise peale, sest laupäeva öö ja pühapäeva jooksul 25 seeriat ära vaadata pole just naljaasi. Aga patt oli ka pooleli jätta... ning sellises valguses on mul kahju inimestest, kes peavad asja vaatama telest koos reklaamiga ja sagedusega üks osa nädalas. Mina vist nõnda ei vaataks... õnneks sellist kiusatust ka ei teki, sest elan aladel, kus ükski nähtav telekanal seda sarja ei näita.Esimese hooaja lühike kokkuvõte oleks järgmine. Shannon oleks tulnud esimesel päeval liigi puhtuse huvides maha lüüa. Loodan, et Charlie end teises hooajas surnuks kimub, aga niikuinii ei tee ta seda. Kahju! John Locke on vaieldamatult kõige asisem tüüp sellest kambast – selles taadis on sisu. Hurley ja Sawyer on kaks tüüpi, kes iga osaga ühe sümpaatsemaks muutuvad. Ja loomulikult tuleb ära mainida sõge prantslanna Danielle Rousseau.
Kui midagi traagilist ei juhtu, siis on meil jõuludeks teise hooaja karp käes. Ja siis läheb jamaks, sest kolmas hooaeg saab DVD-le alles 2007. aasta sügisel...
Taustaks: Legacy Of Music «Feed The Fire»
7 comments:
Kolmanda hooajaga ei ole mòtet vaeva nàha. Esimeses hooajas yleskruvitud "kes saab peategelaseks" jòuab teatavassse finaali, kus ainult 3 tegelast on alles ja ylejàànud pòhikamp vahel osaleb "abiosades".
Ja tasakaal yksikute otsingud vs. kòigi ellujààmine kaob lòplikult àra.
Aga tòsiselt, kas sind ei ajand nàrvi, et saarele maandus poolsada inimest, aga sulle nàidatakse 12 tunni jooksul neist vahest 10?
Närvi ei ajanud, aga häiris küll, et kaadris pole kunagi kogu punti. Samamoodi häiris, et saarel pole madusid ja mürgiseid putukaid ning et keegi pole neist viga saanud. Tõttöelda oleks pidanud circa pool seltskonda ka rämeda pasanteeria saama, kui läksid üle kohalikele produktidele. Näidati vaid paksu Hurley-t, kel maltsamenüü põhja alt lõi.
Samas sai üsna kähku selgeks, et tegu on filmiga, kus küsimusi rohkem kui vastuseid... ja selles valguses ma enam sedasorti küsimuste üle pead ei vaevanud.
olen sinuga umbes samasuguses olukorras, välja arvatud, et eile hakkasin II hooaega vaatama ja berit vaatab juba kolmandat. test on muide täpne - olin see, kes ma tahtsingi olla, nimelt Sawyer. Nii et palju õnne Charlie'i puhul, kes on tõesti suht mõttetuks tegelaseks kirjutatud. Noh, vähemasti on tal hea huumorimeel. Top 3 olekski Sawyer, Hurley ja Sayid, kuigi ka Locke on lahe kuju. Et olulised sündmused keskenduvad kümnekonnale on teleseriaalide ja iga loo paratamatus. samas, ilmusid ju viivuks lagedale sellised mehed nagu ethan, arzt ja too neegirmoor, kes mere ääres konutas. võib ju ennast lohutada, et see statistiline mass tegeleb ka millegagi aga need asjad ei ületa nn. uudistekünnist. üldiselt on piisavalt põnev ja intrigeeriv värk ja ma ei tõesti ei mõista neid, kes seda miskiks pol.korrektseks seebiks nimetavad.
Nagu mulle hiljuti üks kamraad ütles: «Kui Lauri kirub, siis midagi kindlasti on!»
Karmid oleme kõik ja ka õiglased... lihtsalt igaühel on omaenese õiglus!
Esimene hooaeg sai truult ära vahitud, aga teise algus läks juba igavaks ja paar nädalat tagasi jätsin pooleli. Kohutavalt venitatud... Igavad osad, mille jooksul õieti midagi ei juhtu ja kus lihtsalt tegelaste minevikku paljastatakse või pisinääklusi kajastatakse. Nagu see Nigeeria narkoäri värk... Viimane, mida vaatasin, oli see, kus Teised Kate'i pantvangi võttes Jacki ja ülejäänud kamba relvitustasid. Järgmise osa sisukokkuvõte oli midagi sarnast stiilis:"see ja see tülitseb selle ja sellega" ... Ei suutnud enam. Aga äkki läheb hiljem jälle huvitavaks, mine tea?
Kristjan Rätsep.
esimene hooaeg sündis vaadata küll
Post a Comment