Miks ma seda (niimoodi) teen..?

© Krafinna

Variatsioonidega on minu käest seda viimasel ajal palju küsitud. Kodanikud on justkui nördinud, et külastavad minu blogi ning siin on ikka viimane sissekanne tehtud 15. juunil. Ma peaks end justkui milleski süüdlasena tundma...

Üldiselt ei tunne end süüdalsena, aga kui ma vaatan, kui palju on selle kuu jooksul (mil midagi muutunud pole) siin rahvast käinud, siis hakkab piinlik küll.

Pausi põhjused:
* Jaanipäev, palavad ilmad jne.
* hõivatus hetkel olulisemate asjadega
* jama viimase postiga, mille ma unise peaga visandina salvestasin ning märkasin ma seda tegu kolm päeva hiljem ... see võttis nädalaks omaenda blogi vaatamise isu ära

Veel on küsitud, et miks ma üldse blogi pean? Kõige õigem vastus oleks, et ei tea. Ma ei ole seda kunagi lõpuni läbi mõelnud. Mäletan, et alguses ajas see blogimise hullustus mind ikka suisa naerma. Ka ei tea ma, et miks peavad blogimist oluliseks miskid bloginduse ideoloogid meil ja mujal. Ega ma neid ideolooge rohkem ei teagi, kui siinmaine Teller. Otseseks blogimise ajendiks sai vist see, et ei viitsinud ühte juttu neljale-viiele inimesele uuesti ja uuesti rääkida. Saaremaal elades tekib ikka selline olukord, kus mandril elavad tuttavad pärivad, et kuidas läheb ja mis viimasel ajal huvitavat on olnud... Vaat siis mingil hetkel Krafinnaga avastasime, et miskeid lahedamaid juhtumisi oma elust räägime erinevatele inimestele kuni kümme korda, et lihtsam oleks, kui see oleks minu või tema blogis kirjas, et siis ainult viitaks...

Taustaks: Jane Birkin & Bryan Ferry «In Every Dream Home A Heartache»