Juri Samsonov – 75

Täna möödus kolmveerand sajandit vene kirjaniku Juri Samsonovi (1930-1992) sünnist. Tegelikult ei teagi, et kuidas autorit täpsemalt määratleda, sest ulme moodustas umbes poole tema raamatuist. Kuna enamus tema tekste olid mõeldud lastele, siis oleks kõikse õigem ta vist lastekirjanikuks kuulutada. Kui just lahterdama peab..? Juri Samsonovi tekste lugesid nii lapsed kui ka täiskasvanud ja mitmed ta jutud ilmusidki täiskasvanutele mõeldud ulmeantoloogiates. Autori ulmejutud ja kaks lühemat romaani on koondatud kogudesse «Плутни робота Егора» (1967) ja «Мешок снов» (1977). Aastal 1983 ilmus kirjaniku ainus ja tõeline ulmeromaan «Стеклянный корабль», mis juba 1987. aastal uuesti ja parandataud kujul trükivalgust nägi.

Tänapäeval nimetataks vist enamikku Juri Samsonovi ulmetekstidest fantasyks. Nõukogude Liidus oli aga fantasy tagurlik ja vaimupimedust jutlustav müstiline žanr ning kui fantasyt avaldada ka õnnestus, siis öeldi selle kohta ikka сказочная фантастика. Termin, mis oli ühtpidi tsensuuri petmiseks... samas oli see enam kui sobilik iseloomustamaks Juri Samsonovi loomingut, mis polnud ulme selle sõna tavalises tähenduses, kuid polnud ka enam muinasjutt...

Oma igapäevast leiba teenis Juri Samsonov ajakirjanikuna Siberi ajalehtedes. Aastail 1967-69 oli ta Irkutskis ilmuva kirjandusalmanahhi «Angara» peatoimetaja, kuid sellelt kohalt võeti ta maha, ajakiri suleti ning töökoha kaotusele lisandus ka parteiline karistus. Põhjuseks vendade Strugatskite romaani «Сказка о тройке» avaldamine almanahhi «Angara» 1968. aasta neljandas ja viiendas numbris. Almanahhi «Angara» jaoks eraldatud paberi baasil loodi aga hoopis ajakiri «Sever».

Taustaks: Ordo Equitum Solis «Playing With The Fire»