Kõuts on tore

© Ulmeguru

Jõudsime Pärnust koju ning leidsime Krafinnaga, et meil on ikka tore kõuts küll. Nurrus ja nõudis muudkui silitamist, vahepeal oli nõus aega ka suitsuvorsti söömisele raiskama. Käis sutsu õues ja oli taas toas nurrumas. Iseäranis muhe, et loom ronis mulle telekavaatamisel õlale: kütmata majas mõjus see suisa soojendavalt.

Taustaks: Switchblade Symphony «Anmorata»

Aeg kui kumm

Helistati ja taheti suisa täna meie koju kiiremat wõrguühendust panema hakata. Keeldusin ja soovitasin järgmine nädal uuesti ühendust võtta. Uuriti ja puuriti, et kas ikka kohe üldse ei sobi. Ütlesin, et ei sobi jah. Ei sobigi, ausalt! Takkajärgi mõeldes ei saa aru, et kuidas neil sellega nüüd nii püss on. Kolm kuud polnud kippu-kõppu kuulda, kuigi pidid juba detsembri alguses tulema. Võimalik, et mu iroonia oli liialt karm, kui ma neile nädala alguses helistasin ja seda detsembri algust meelde tuletasin...

Taustaks: Silence Gift «Frozen Dreams»

Iseseisvuspäev ründab!

TV3 näitas taas filmi «Independence Day». Pole ju selline sündmus, mis kirjutama ajendaks? Samas reklaamiti seda filmi juba nädal aega ning reklaami vaatamine tekitas ühe muheda seose. Mulle tuli seda reklaami vaadates miskipärast meelde hoopis film «Mars Attacks!». Järsku polegi see niivõrd meelevaldne seos, sest mõlemas päästab neeger maailma ning mõlemad ju sama 1996. aasta filmid. Okay, tegelikult ei päästa kummaski neeger üksinda, aga kuulsuse helgiheitja on siiski neegrile suunatud. Muidu poleks sellises seoses ju midagi roppu, kuid ID4 tehti siiski ju tõsise filmina. Pole vist hullemat saatust, kui see, et tõsiselt tehtud asja saab ainult paroodiavõtmes tarbida?

Taustaks: Human Drama «I Could Be A Killer»

EW aastapäev

Täna siis jälle see päev, mil toimub pitsball. Arnold kutsub taas kokku hunniku rahvast ning jagab ilmselt ka aurahasid. Tiit Madisson võiks teeneteristi saada küll, aga ei saa. Küll antakse neidsamu riste ilmselt taas kõikvõimalikele teenelistele küüditajatele ja kommaritele. Täieline ja rippumatu Eesti Vabariik tegelikkuses. Huvitav, kas mõni tegelane vastuvõtule ka lihula rahvarõivas tuleb? Tõenäoliselt mitte...

Taustaks: Saast «Sure, Eesti Vabariik!»

Knight Rider (1982-86)

TV3 hakkas taas näitama ulmeseepi «Knight Rider». Minu jaoks arusaamatu sari. «The A-Team» oli vähemasti mingist otsast naljakas, eriti kui vaatamisega mõõdukas olla. Võimalik, et ma suudaks säherdust imeauto ulmet rohkem nautida, kui ma lapsepõlves seda soome telest oleks näinud. Reaalsus aga selline, et nägin sarja esimest korda 1990. aastal miskilt saksa taevakanalilt. Mõjus täitsa saksa filmina... sellise halva saksa filmina! Ilmselt on sarja tegijad millegile nö. olulisele pihta saanud, sest üks USA ajakirjanik küsis isegi Rammsteini liikmetelt, et miks David Hasselhoff Saksamaal sedavõrd populaarne on? Muidu suht sõnaosavad rockimehed kehitasid vaid õlgu, endil pikaksveninud näod peas. Kui aga sarjast rääkida, siis ajab tegelaste välimus ikka juhtme särinal kokku. Jah, ma saan aru, et aeg oli selline! Ilmselt viga siiski selles, et film püüab tõsiselt stiilne ja eduline olla... kahjuks mõjuvad sellised viimasel vindil tehtud asjad juba kümne aasta pärast võikalt. Autole ikka mõned punktid annaks, aga seda on liialt vähe sarja vaadatavaks muutmiseks. Lamedast sisust ma parem ei räägiks. Brrrrrrrrrr!

Taustaks: Nick Cave And The Bad Seeds «Red Right Hand»

The Village (2004)

On selline film. Lavastajaks M. Night Shyamalan ja pealkirjaks «The Village», maakeeli siis «Küla». Käisime naisega seda sügisel kinos vaatamas ning olime ikka rämedalt lummatud. Hiljem selgus, et paljudele see film üldse ei meeldinudki. Virinat oli igatahes palju ning kui mainisime, et meile meeldis, siis vaadati kui väärakaid. Ilmselt oleme juba sellise pentsiku maitsega, sest ega see film pole esimene, millega säherdune vahe hinnangutes välja on löönud. Esmaspäeval ostsime siis DVD ja asutasime end õhtul seda kohemaid ka vaatama. Teiselgi vaatamisel oli õõv ja lummus säilinud, kuigi me ju teadsime, et mis ja kuidas. Tundub, et filmile on karuteene teinud müügitöö. Peamised hädaldajad on ju need, kes seda õudusfilmi pähe vaatama läksid. Samas on suhteliselt keeruline ka sedasorti filmi reklaamida, ajal kus filme palju ning turunduslik lahterdamine on jumal. Lavastaja eelnenuid töid arvestades võinuks ju mõelda, et lihtsakoelist õudukat sealt ei tule ning ka seda, et enne lõppu keeratakse veel mitu vinti peale.

Taustaks: Anne Clark «The Sitting Room»

The Crüxshadows «Echoes And Artifacts»

Juba kolmandat korda viimase kahe päeva jooksul kuulan ma grupi The Crüxshadows albumit «Echoes And Artifacts» ning karta on, et see ei jää ka viimaseks. Plaat ilmus eelmise aasta lõpul ning on tegelikult bändi kogumiku «Intercontinental Drift» re-release. Nimetatud kogumik anti välja bändi 2001. aasta Euroopa tuuriks, kus seda siis ka müüdi. Praeguseks on sellest saanud paras haruldus ning leiti, et võiks asja uuesti välja anda. Tark tegu, sest nõnda saab ühel plaadil bändi peamised hitid ühe portsuna kätte. Okay, neli lugu on siin singlite b-pooltelt pärinevate versioonide ja remixidena. Õnneks pole töötluste käigus lugusid ära tapetud, nagu seda sageli juhtuma kipub... pigem on need isegi paremaks saanud. Lõpulooks veel ka «Deception» saksa keeles, ehk siis «Täuschung». Ei, hea on!

Taustaks: The Crüxshadows «Marylin, My Bitterness v2.0»

Koerad

© Krafinna

Õu koerasitta täis ja lumi on samuti kollane... koertel jooksuaeg ning meie daamil käivad kosilased. Õues hulgub pidevalt kaks kuni viis eri tõugu ja suurust isast peni. Kass on suhteliselt nördinud, sest seesamune kiimas kavaleride armee piirab omajagu meie kõutsi liikumisvabadust.

Taustaks: The Crüxshadows «Monsters»