Wõrgus (loe: miskis võõrkeelses blogis) sobrades jäi ette ka üks Eesti lasteraamatute teemaline postitus ning sealt leidsin laheda viite...
Jutt siis asjast, mil nimeks Raamatuillustratsioonide kogu Eesti Rahvusraamatukogus. Kuidas kellegile, aga minu jaoks oli see küll meeldiv, aga ka pisut nukrakstegev avastus.
Vaatad neid pilte ja saad aru, et üks ilus ajastu on lõplikult mööda saanud. Sellised meistrid enam ei illustreeri! Jah, ma tean väga hästi, et miks tänapäeval (täiskasvanute) raamatuid ei illustreerita. Tean neid objektiivseid piiranguid. Ausaltöelda pole ka lasteraamatute illustreerimisega olukord eriti hõisata...
Ma loodan, et ma selle postitusega mõnda tänapäevast raamatukunstnikku siin nüüd ära ei solvanud. Ju ma hakkan vist vanaks jääma, aga tundub, et vanasti oli parem...
Taustaks: The Crüxshadows «Quicksilver (Dancefloor Transformation)»
31.3.10
4.3.10
Kakskeelne ajakirjandus
Antud postituse kogu võluks on allpoololev ekraanipauk, et klõpsad suuremaks ja loed fotoallkirja.
Eks ma tegelikult saan väga hästi aru, et tegu on miski näpukaga, aga silma see mulle hakkas ning seetõttu mõnuga ka taasesitan...
Taustaks: Nautilius Pompilius «Скованные одной цепью»
Eks ma tegelikult saan väga hästi aru, et tegu on miski näpukaga, aga silma see mulle hakkas ning seetõttu mõnuga ka taasesitan...
Taustaks: Nautilius Pompilius «Скованные одной цепью»
sildid:
ajakirjandus,
eesti elu,
emakeele ilu,
oli öelda,
pronkstibla
kirjutas
Ulmeguru
kell
14:33
Subscribe to:
Posts (Atom)