Kaua ma vastu peaks..?

Aarne bloogist leidsin laheda testi...

I could survive for 1 minute, 16 seconds chained to a bunk bed with a velociraptor

Taustaks: Din [A] Tod «Creation Crucifixion»

Minu blogimised

Käesolev postitus sai alguse mu blogi eelmise postituse Blogimise valu ja võlu kommentaariumist. Kuna vastus sai pikk, siis selguse huvides sai eraldi postitus tehtud.

Anonüümne ütles:

/.../ kõigepealt, kogu see blog tr formaat on paras public masturbation. eriti tänu sellele top 20le. see n.ö. kapitalistlik pealkirja müüv teema lihtsalt kepib kogu hea idee ära.

ja siis ongi nii, et (ka sina brutus) kirjutad sellest, kuidas oma kassile uue edeva küünelaki ostsid või kuidas tuti helvel on uus vitu soeng. -- peaasi et postitus jõuaks 10 minutiga ülejäänud pededeni ja see peabki olema kogu saidi kvaliteet. /.../

Pole endateada kunagi pealkirja meelega n-ö seksikamaks pannud või kirjutanud selleks, et blogipuu edetabelisse pääseda.

Eks igaüks peab enda jaoks ise piirid tõmbama... mina olen need enda jaoks paika mõelnud ning püüan neist mitte üle astuda... enamjaolt see ka õnnestub.

Loomulikult ei pea ma omi blogisid vaid endale... kui endale kirjutaks, siis teeks seda vaid koduarvutis. Loomulikult kirjutan ma ka lugejaid silmas pidades ning näiteks seepärast kirjutan ja seletan asjust, mis mu enda jaoks suisa kreedo on. Kuid kindlasti ei tee ma midagi publikumenu nimel... loetakse palju loetakse, sest seksi- ja poliitikablogidega mu teemad niikuinii võistelda ei suuda.

Jah, mul on hea meel, et mu blogid on blogipuu TOP100-s, aga millisel kohal nad on, see on juba üsna suva. Loomulikult käin ma aegajalt TOP100 kaemas, aga koht TOP-is pole eesmärk omaette. See on vaid boonus.

Anonüümseid kommentaare luban seetõttu, et mu tutvusringkonnas on üsna palju mitteblogijaid, kes tahavad ka teinekord kommenteerida. Milleks neile seda keelata? Kaubandusliku saasta ja alusetu sõimu võin ma ju ka käsitsi ära kustutada.

Räägin muidugi vaid ainult enda eest...

Taustaks: Christian Death «Angels And Drugs»

Blogimise valu ja võlu

Oeh, blog.tr.ee uuendamine on vähemasti minu puhul blogimisele paraja põõna pannud. Kurat, igakord kui ma sinna blog.tr.ee-sse lähen, siis leian ma midagi vigast, mittetöötavat või arusaamtut. Püüad aru saada ja vihastud veel enam ning see vähene blogimisele mõeldud aeg läheb miski mõttetu ajukepi peale.

Nüüd avastasin järjekordse tšombe. Eelmises blog.tr.ee versioonis oli nupp, millega sai teatada uuest postitusest. Hea nupp oli, eriti ebaregulaarsete blogijate jaoks. Nüüd seda nuppu pole ja minu Ulmeseoste blogi viimasel postitusel Harry Turtledove «Joe Steele» kulus peaaegu 12 tundi, et blog.tr.ee selle üles korjaks!!! Ebanormaalne!? Ilmselt oleks see aeg pikemgi, aga ma taipasin selle postituse üle salvestada. Siit moraal: salvestage oma postitus mitu korda üle, siis jõuab see rutem lugejateni. Praktilised vaatlused vähemasti tõestavad seda.

Midagi ilusat kah! Reanimeerisin ja tuunisin muusikablogi, sest saadet enam pole jne. Ka sai tehtud meie perele eraldi kanal Krafinna ja Ulmeguru, mis koondab blogid mida peame.

Taustaks: In My Rosary «Just Like You»

Blogilistid: viga 404

Veel probleeme blog.tr.ee-ga?

Kui minna blogilistide lehele, siis tagumisi blogiliste ei näe, sest teine lehekülg annab kõrvaloleva veateate.

Blogipuu blog.tr.ee tegijad võivad mu postituse muidugi sõimuks kvalifitseerida, aga ei tööta ju..?

Taustaks: Miriam «I Look Around»

Ärge tapke töötavaid asju!!!

Kellele kurat oli vaja seda uut ja lombakat blog.tr.ee-d? Miks kurat peab rikkuma asju, mis hästi töötasid? Või ei töötanud hästi..?

Millest ma uue blog.tr.ee puhul ilma jäin?

1. Kadus mu profiili leht kõige sealolevaga.
2. Kadusid kanalid/blogilistid ja seda nii minu profiilist kui ka üldiselt. Minu profiili küljes on ainult ulmekanal (sest ise ma selle tegin) ja ei suuda leida ma näiteks enam kirjanduse kanalit?
3. Avalehelt kadusid viimased postitused! (Jah, ma tean, et nad on seal allpool, aga keda kotib? Miks ma peaks tegema liigseid liigutusi?)
4. Avalehel riivab silma täiesti ebavajlik kastike «huvitavate blogilistidega»! Kuna ma olen püsikasutaja, siis tean ma neid niikuinii...
5. TOP100 on piiratumate võimalustega ning tõttöelda jääbki segaseks, et mille põhjal see TOP kokku pannakse?
6. (hilisem) Ja kuidas need postitused blog.tr.ee avalehele jõuavad... seda ei tea ilmselt keegi. See postitus pole kahe tunniga veel jõudnud. Vanasti oli vähemalt oma profiilis nupp!

Mida ma sain?
Uus kujundus on kenam ja mulle täitsa meeldib!

Kahjuks ei kaalu üks ilus kest üles vähemasti viite sisulist puudust!

Huvitav, et kas kusagil aadressil töötab ka veel vana kujundus... ma kasutaks parem seda edasi... seal oli, mida kasutada.

Taustaks: Virtual Embrace «Fuck You»

Ei saa lehekülge näidata, sest ...

Leidsin wõrgust jabura veateate, mis kinkis mulle muhedad viis minutit. (NB! Pilt läheb klõpsates ka suuremaks!)



Taustaks: Marc Almond & Gene Pitney «Something's Gotten Hold of My Heart»

Gei(pop)kultuur

TV3-e kavas on täitsa hea saade, kus Mihkel Raud trööpab värske Eesti Ekspressi teemasid. Viimases saates oli ka asisemaid teemasid, aga blogides hakati urisema just sel teemal. Kui ma oleks vandenõuteoreetik, siis ma arvaks, et geiteema toodi meelega sisse, et näiteks juhtida inimeste tähelepanu kõrvale venekeelsest AK-st.

Esimesena tõstis teema üles Ninataga. Kuna antud isikul on kohalikul blogimaastikul sellise kurja ja tagurliku muti maine, siis tormas kohe üsna mitu progressiivset blogijat asju õigeks kommenteerima. Suisa lahtisest uksest murdis sisse vasakSirje (sorry, et ma tänasel päeval nõnda, aga palju õnne!), kes kukkus kohe alandatuid ja solvatuid kaitsma ning keeras (ilmselt) tahtmatult asja absurdiks.

Kõige aktiivsemalt plõksis aga keegi ZEN, kes hiljem asja ka oma blogis jutuks võttis. Ka selle postituse kommentaariumis jahvatati palju lollust kokku, aga vähemasti Wild ja Ramloff jagasid matsu.

Huvitav, et kas kõik need omasooiharuse preestrid ei näinud saadet, või on nad sama lühikese mäluga nagu saates esinenud «ekspert» Heidy Purga, kelle kenasse teooriasse kuidagi ei sobitunud ei Jimmy Somerville, ei Boy George, ei Marc Almond.

Ütleks siis ära, et saates räägiti geipopkultuurist ja räägiti just selles kontekstis, et ilmuvad laulud ja artistid, kelle jaoks geitamine on lihtsalt turundusstrateegia, sest sageli on tegu täiesti tavaliste heterotega. Heidy Purga väitis, et see sai alguse möödunud sajandi 90ndatel. OK, aga Village People, näiteks? Olgu, nõustun, et asi on läinud massilisemaks... aga see seksuaalsuse rõhutamine ja selle kaudu müümine on üldse massilisemaks läinud... see pole vaid (liba)geiteema. Ühiskond on muutunud!

Ja üleüldse pole see ühiskonna jaotamine geideks ja mittegeideks miski heteroteema. Alustasid sellega ju ikkagi geid ise... eks kõik need kapist-välja-tulemised kui eriti karm kodanikujulguse avaldumine ning need paraadid ja puha. Võtta või seesama Jimmy Somerville, kes kogu aeg enam kui häälekalt on seda geivärki ajanud... meenub ju kasvõi see, kuidas ta süüdistas, et Pet Shop Boys pole ikka õiged geid, sest nad pole otse ja lõplikult öelnud, et nad geid on.

Tunnistan, et mind kui tarbijat tegelikult ei huvita, muusiku, kirjaniku, kunstniku, näitleja või mistahes looja seksuaalsus. Ma ei pea teose nautimiseks seda teadma. Enamjaolt! Mõnikord on aga nii, et teose sisu sunnib sedasorti asjade vastu huvi tundma. Näiteks, kui laulu pealkiri on «What Makes A Man A Man», siis uurid ju ikka, et mis ja kuidas... eriti, kui laul meeldib.



Taustaks: Marc Almond «Mother Fist»

Frank The Baptist mõtestamas mind ja armastust

Meem on üks iseäranis ropp sõna ja enamjaolt suhtun ma kõikvõimalikesse meemidesse täiesti eitavalt. Täna sattusin Triibiku ja Triangli blogides aga meemile, mis mul suu suisa kõrvuni vedas. Enda oma tehes võtsin ma aluseks Frank The Baptisti kolmeplaadilise diskograafia...

1. Are you male or female?
Old Hat

2. Describe yourself.
If I Speak

3. What do people feel when they're around you?
Cosmonauts

4. How would you describe your previous relationship?
Scars Forever

5. Describe your current relationship.
Silver Is Her Color

6. Where would you want to be now?
The Wrong House

7. How do you feel about love?
Nautical Miles

8. What's your life like?
Eternal Autumn

9. What would you ask for if you had only one wish?
Call The Tune

10. Say something wise.
When The Sky

Taustaks: Frank The Baptist «Harlot Of Nations»

Limavalitsus

Öeldakse, et inimene teeb ja jumal juhib... või oli see hoopis alateadvus. Ajakirjanikku kätt, kes linnavalitsuse asemel limavalitsus kirjutas juhtis ilmselt küll alateadlik hinnang linnavalitsuse tööle. Õnneks oli keeletoimetaja tasemel ja n-ö limavalitsus jäi vaid valitute rõõmuks.

Taustaks: :wumpscut: «Scavenger»

The Return of the Dancing Master (2004)

Kuigi ma loen üsna palju kriminaalromaane on Henning Mankell minu jaoks seni vaid nimi. Tean, et antud autoril on isegi mitu romaani eesti keeles ilmunud, aga see on selline tühi teadmine.

Henning Mankell on kirjutanud ka romaani «Danslärarens återkomst» (2000), millest neli aastat hiljem valmis minisari «The Return of the Dancing Master».

TV3 näitas seda kahel õhtul pealkirjaga «Tantsuõpetaja naasmine». Film on tehtud Saksa ja Austria stuudiote koostööna ning kommertskaalutlustel ka inglisekeelsena. TV3 näitas aga miskipärast saksakeelset versiooni «Die Rückkehr des Tanzlehrers». Kas see milleski ka inglisekeelsest erineb, seda ma ei tea! Wõrgust avastasin, et ETV on näidanud filmi «Tantsuõpetaja tagasitulek» ka rootsikeelse origaanlpealkirjaga «Danslärarens återkomst»!? (Mis, nagu selgub, on hoopis teine film!!!)

Filmi sisu on pole alguses kuigi keeruline. Noh, et on oma metsamajas elajalikult tapetud endine politseinik. Tema noorem kolleeg asub asja uurima ning saab kohaliku politsei poolt enamjaolt üsna tõrjuva hoiaku osaliseks... tal soovitatakse korduvalt koju sõita ja antakse mõista, et võidakse ta ülemustele teatada...

Siis selgub, et endine politseinik on kunagi ammu nime vahetanud... et tal on selles kandis juba ammust ajast tuttavaid... et kohalesaabunud tütar väidab et ta isa ei tundnud õieti keegi... ekspolitseiniku tuttava naisterahva riidekapist leitakse natsivorm... ning siis tapetakse endise politseiniku naabrimees...

Filmi peamiseks miinuseks on vast tahtmatu jaburus. No ei usu ma, et politseinik muudkui murrab igale poole sisse, olgugi et juurdluse huvides... eriti ei usu ma seda mingist Rootsi politseinikust! Eradetektiiv vast veel, aga mitte politseinik!!! Kui olla küüniline, siis ütlekski, et kõikse veenvam ja vähem jabur oli viiuldaja koer.

Eriliselt jaburaks muutus aga film siis, kui selgus, et kõige taga on miski muldvanade natside salaorganisatsioon. Nojah, nüüd siis leiti kurja juur!!! Möönan, et kuritegusid võib teha igaüks ning ilmselt on igas salaorganisatsioonis omad hullukesed ja fanaatikud. Aga see, milliseid ehmunud näod politseinikele pähe tulid, kui natsivärki mainiti – see oli lihtsalt naeruväärne.

Film oligi paras pseudo-värk. Noh, et üksildane kant, iseäranis jõhkrad veretööd, kogu Rootsit hõlmav natsiorganisatsioon jne. Põhjalikult segane nagu miski paranoidse vandenõuteoreetiku märg unenägu. Samas tuleb tunnistada, et miski loid võlu selles filmis oli, et ma ju siiski viitsisin järgmisel õhtul teist osa vaadata ning viitsin isegi siin kirjutada. Koju siiski ei ostaks ja pole ma sugugi kindel, et isegi järgmisel võimalusel vaataks...

Taustaks: :wumpscut: «Line Of Corpses»