Ajaleht «Postimees» avaldas eile järjekordse natsiviha õhutava loo. Pealkirjaks «Pildid Auschwitzi surmalaagri valvurite muretust elust» ja sisuks Karl Höckeri fotoalbum, mis alates eelmisest aastast asub USA holokausti muuseumis.Miks «Postimees» just nüüd sellest albumist kirjutab? Vastus on lihtne: sellest on taas kirjutanud maailma ajakirjandus. Huvitav on aga see, et «The New York Times» pealkirjastas oma loo küll kui «In the Shadow of Horror, SS Guardians Frolic», aga avaldas selle Art & Design lehekülgedel. Maakeelse loo pildid ja tekst pärinevad suure tõenäosusega lehe «The Daily Mail» loost «Day off from Auschwitz: The laughing death-camp guards at play».
Kogu see albumijama näitab suurepäraselt kuivõrd ebasiiras on kõik see, mis haakub holokaustitööstusega. Et natsi-Saksamaa mundrikandjad oleks otsekui koletised olnud, kelle puhul nüüd ootamatult avastati suisa inimlik külg. Eks oma vaenlast ole kõik demoniseerinud, aga natside asjus omandab see pidevalt miski apokalüptilise mõõtme. Tahetakse seda tunnistada või mitte, aga ka natsid olid kõigest inimesed.
Mulle meenus praegu ühe mu kunagise kolleegi ütlus, et ka Stalini ajal inimesed armusid, armastasid ja olid õnnelikud. Miks ei taha me seda siis uskuda Hitleri-aegse Saksamaa inimestest?
Eestikeelne lehelugu on muideks vigane ja kallutatud. Fotoalbumi omaniku nimi on valesti kirjutatud ja ei mainita ka seda, et holokaustitööstusel ei õnnestunudki Karl Höckerist suurt süüdlast teha. Loomulikult puuduvad elementaarsed lingid originaallugudele ja -galeriidele.Siinoleva grupipildi ja kõik ülejäänud albumi fotod leiab aga siit. Grupipildil (vasakult alates): dr. Josef Mengele, Rudolf Höss, Josef Kramer ja tundmatu ohvitser. Piltide tehniliselt töödeldud versioonid leiab aga siit.
Tõe huvides tuleb märkida, et eestikeelse loo leidsin ma selle blogiposti kaudu.
Taustaks: Vennaskond «Lili Marleen»
14 comments:
Armusid, armastasid, naeratasid, lõbutsesid - ja olid kõigele lisaks veel koletised ka! Ära SEDA unusta. Kõige muu toreda hulgas olid nad siiski ka mõrvarid või vähemasti (kui nende enda käed otsesest mõrvaliinist veidi eemale jäid) loendamatute mõrvade kaasaaitajad ja mõnel juhul organiseerijad. See, et suitsevaid korstnaid näha pole, on ilmsesti taotluslik - ega need korstnad ju miski hea tooni näitaja olnud. Aga see, et neid piltidel näha pole, ei tähenda, et neid olemaski ei oleks olnud. Ära idealiseeri mõrvakorraldajate bandet.
Ajupestud Trulla pole suuteline endalt küsima: kas neid korstnaid enne II ilmasõja lõppu üldse oligi?
Soovitus lugemiseks, siis ehk mõistetab: miks seda holokaustitööstust ehitada oli vaja? Ikka selleks et II ilmasõja tegelikud põhjustajaid Wallstreeti pankureid, kes Hitleri võimule aitasid ja üleilmse majanduse languse ajal miljardite laenamisega natsi-Saksamaa ülesehitasid, hukka ei mõistetaks. Keegi ei idealiseeri vaid püütakse "võitjate" kirjutataud ajalugu tegelikult toimunuks valgustada ... sest täna on jälle ilmasõda puhkemas ja moslemite vaenlane pole mitte aastakümneid olnud sionist(juut), vaid valge rassi esindaja. Miks küll sionistide kontrollitavas lehtedes Taanis ja Rootsis ilmuvad Muhamedi pilapildid? Ikka selleks, et süüdi oleks valge rass, ikka selleks, et meid suitsiiditerroristide kahurilihaks teha...
Sinu soovitatud lugemist kahjuks leida ei õnnestunud. Iseenesest oleks muidugi huvitav olnud vastavate argumentidega tutvuda - samas ma oletan, et pigem sihtisid need Wall Streeti pihta kui et vaidlustasid korstnate olemasolu. Kuna artiklit lugeda polnud võimalik ja teda kommenteerida saan hetkel ainult sinu hoiaku põhjal, siis rohkem selle kohta praegu ei ütleks.
Mis puutub sinu katsetesse surmalaagreid tegelikult ainult kinnipidamiskohtadeks taandada (süütumateks veel kui GULAG'i vastavad asutused), siis mul tekib küsimus, et KUI ajupestud sa nüüd praegu ise oled. (Tõsi, parim ajupesu on selline mille ohver ise raudkindlalt selle olemasolu eitab.) Too mulle siis vähemalt mõni vettpidav tõend, et need korstnad sinna laagritesse (eelkõige räägime Auschwitzist, eksole) alles sõja lõppedes tekkisid. Teooriaid paluks mitte pakkuda, teoreetiliselt võib väita midaiganes ja kesiganes.
Mis puutub Wall Streeti pankuritesse või USA Iraagi-afääri või muud taolist ühe seltskonna agressiooni teise vastu, siis taunin ka neid, samuti nende konfliktide õhutajaid.
Küsimus aga tekib, et kas ma olen juhtumisi sattunud neonatsi blogisse, kus aktiivne ja agressiivne juudivihkamine trendiks on? Ka mina ei arva eriti hästi Simon Wiesenthali kustumatust vahkvihast ja vanuse kasvades üha enam seniilsusse kalduma kippuvast püüdlusest igas detailis seda "te peate oma elu lõpuni meie kannatuste pärast veriseid pisaraid valama" seisukohta kehtestada.
"Juudid ahju!" ma siiski ei poolda. Me oleme kõik inimesed (ka juudid on seda) ja kuniks sa pole mulle esitanud vettpidavaid tõendeid selle kohta, et neid korstnaid kõik need aastad polnud ning alles sõja lõppedes oma vangistuste tõttu kättemaksuhimulised juudid need ise sinna püstitasid, et siis maailmale demoda ja oma rasket saatust kurta, usun mina, et need korstnad siiski olid, laagri vange suurel hulgal ka hävitati ja seebiks keedeti, ning need puhkehetkel muretult lõbutsevad Auschwitzi haldajate esindajad sellesse ka jõudu- ja töökohustust mööda oma panuse andsid. Rindeolukorras võib veel aru saada hammas-hamba-vastu ja tapa-vaenlane-enne-kui-tema-sind-tapab võitlemisest (hirm on tugev mõjutaja ja hirmu ja hirmust tingitud vihkamise all kannatasid need rindelolijad seal kõik vastaspoole suhtes), aga koonduslaagris, kus otsest lahingutegevust ei toimunud, saab vangide tapmise osas võtta ainult ühest seisukohta: TEGEMIST OLI MÕRVAMISEGA. Ja need oma lähedaste ja sõprade suhtes kindlasti kenad ja armastusväärsed inimesed tegid oma igapäevatööd mõrvu sooritades või neile kaasa aidates. Ja mitte väga kaudselt vaid nii-öelda lähedalseisjatena (et mitte öelda, asjas sügavasti sees olijatena). SEE on senini nähtud tõendite ja asjas ise osalenute ütluste põhjal ka selgelt ära tõestatud.
Ja sinu poolt esitatud väited moslemite vastu õhutatavast vaenust ei puutu antud küsimuses üldse asjasse. Asi taandub hetkel sellele, et kas oli korstnaid, või polnud ja kui oli, siis kes neid haldasid ja kui paljud sealt läbi käisid. Kui suudad tuua oma väidet (et neid enne sõja lõppu seal polnud ja järelikult on kõik see holokaustivärk üks suur jama ja olematu asi) tõestavaid fakte ja usaldusväärseid allikaid, siis palun - aga kuniks neid ei ilmu, eeldan, et ajupesu on pigem sind kätte saanud. (Mis ei tähenda, et ma sind puhta rumalaks inimeseks peaksin - vaidlus puudutab vaid seda konkreetset teemat siin.)
PS! Natuke olen ebaõiglust tekitanud - avastasin alles pärast kommentaari kirjutamist, et aktiivselt sioniste tauniv ov ja blogi tegelik omanik on vististi erinevad inimesed, nii et vabandan blogi tegeliku omaniku ees oma kommentaari keskosas olnud karmide sõnade eest antud blogi aadressil. Pigem peaks olema, et olen sattunud vestlema inimesega, kes mainit' seisukohti toetab. Blogi omaniku tegelikud seisukohad jäävad hetkeseisuga pisut ebaselgeks veel.
See link. Esiteks taunimisväärne on maailmavalitsemist taotlev sionism, mitte juudi rahvus. Lihtsustatult kiputakse neid samaväärseks pidama. Mille poolest erinevad fashism, natsism ja sionism või eesti marurahvuslus? Mind paneb sügavalt kahtlema nende korstende olemasolu või nende autentne ehitamise aasta. Milleks on vaja tõde kinnitada mõistuse vastase holokausti eitamise klausliga? Ma ei raiska oma aega mõttetusele, mis toimus 63 aastat tagasi. Mingit katset sooritatud mõrvu õigustada ei maksa mulle inkrimineerida. See on sinu fantaasia, mina esitasin kahtlustusi ja vastamata küsimusi. Osa Rebase rühmas võidelnud punaväelaste eest läände põgenenud eestlased tundsid "holokausti"fotodes ära hoopis liitlasvägede poolt maatasa pommitatud Saksa linnades hukkunute laibakuhilad... Loe viidatud postituse kommentaari, siis mõistad ehk paremini? Osalt ma mõistan vassimisi, sest oli vaja sionistide sünnitatud saatan Hitler saksa rahva hinges deheroiseerida, kuid mässata veel 65 aastat hiljem on absurdne ja lõhnab väga pahasti sest ilmasõja põhjuste tekitajad on süüdimõistmata...
Islamofashismi juured, eriti maksab vaadata lühikest klippi USA Kongressi arhiivist leitud dokumentidest. Seos vanaisa(de) kaudu olemas...
Ma ei jõudnud teie poste läbi lugeda, kahjuks, aga üks on täiesti selge. Kui sa tapad süütuid inimesi, siis sa oled värdjas. Ja ükski ameerika onu või "teadmine ajaloost" ei muuda seda. Või maailm on kaos.
Eks ma kirjutan kunagi oma maailmavaatest pikemalt, aga üldiselt mu kritiseerijad nimetavad mind nii natsiks kui ka rassistiks.
Olen uhke oma rahvuse ja rassi üle ning ei kavastse omaks võtta multikultuurse mõttelaadi rüvedust!
Kurb, et ma pean selliseid asju seletama, aga minu postituse mõte polnud natsismi heroiseerimine võimisiganes.
Postituse ajendas see, et...
* tänapäeva maailmas on natsism (ja ka islam) kuulutatud kõikse koledamateks asjadeks ja inimene ei tohi seda kahtluse alla seada
* ei soovita näha asju kontekstis (loe: inimesed tegid laagrites oma tööd ja vabal ajal lõõgastusid)
* laagrites ei töötanud ainult mõrtsukad
* absurdne on, et (nö. ametlikus) ajaloos kahtlemine on nii paljudes riikides kuritegu
* absurdne on, et sõjakoledusi ja genotsiide mäletatakse valikuliselt ja et juutide kannatused peavad olema kuidagi õilsamad, kui teiste rahvaste omad
Jätkata võiks ju lõputult, aga mileks...
Kasutasin vahepealset aega ov antud linkide ning artikli enese kommentaaridega tutvumiseks. Olen selle teooria pooldaja, et "vaidlustes sünnib tõde".(Eriti neutraalsema vaatleja jaoks, kellel võimalus kõiki esitatud argumente erapooletult vaadelda ning, eeldusel, et kainet mõistust on, vaagida ja kaaluda.) Antud artikli all toimuski kommentaarides äge vaidlus sarnastel alustel mis meilgi siin (välja arvatud vaid, et USA osalust vist eriti ei olnud puudutatud). Selles vaidluses käidi välja mitmeid linke ja nimesid ning neid omakorda vääravaid linke ja nimesid - ja nagu mina aru saan, siis lõplikku tõde ei ole ei artikli all ega maailmas üldisemalt veel kaugeltki välja selgitada suudetud. Ma ei jaksa hakata ümber jutustama kommentaaride sisusid ja põhimõtteliselt pole see ka lugeda oskavale inimesele vajalik (probleeme võib tekitada vaid asjaolu, et nagu aru saan, on osad kommentaarid seal vahelt juba ära kustutatud ja kui seda on võibolla tendentslikult tehtud, kannatab vaidluse terviklikkus). Minu jaoks jäi pinnale eelkõige tõdemus, et propagandasõjas vahendeid ei valita ja kumbki sõdiv pool näitab tõde sellest binokli otsast, mis tema eesmärkidele kasulikum, kuna aga tõde ise ei ole tegelikult ei nii hiiglaslik nagu suurendavast otsast paistab, ega ka nii tühine ja peaaegu tähtsusena tunduv nagu vähendavast otsast paistab. Tõde on tõde, aga seda teavad paljudel juhtudel praeguseks vaid surnud - ja nendelt küsida ei saa, suurelt osalt neist isegi mitte kaudselt (s.t. väljakaevamiste jmt abil). Kus on olnud teatud tõenäosus avalikkuse hukkamõistuks, on alati olnud ka Potjomkini külasid, mahavaikimisi, ärapeitmisi ja tõendite hävitamisi. Ja ka vastupidiseid püüdlusi (teinekord üsna aja- ja töömahukaidki) asja hullemas valguses näidata kui ehk tegelikult oli. Faktiks jääb siiski, et surnuid oli, ja oli palju. Suvalise vangi elu polnud nende õnnelikult päikeseterrassidel ja jahimajakestes pidu pidavatele toredate ja naeratavate administratiivtöötajate silmis, kelle asi kogu seda "karja" hallata oli, just eriti oluline väärtus, millest hoolida. Ja seetõttu on neid pilte ikkagi masendav vaadata. Ehkki nad muidugi olid kindlalt veendunud, et teevad oma tööd igati õigetel alustel ning nende laagri sunnitöölistest vangid kui alam klass/rass ongi sunnitöölisteks mõeldud ning reeglite rikkumisel või füüsiliselt kõlbmatuks osutumisel likvideerimisele minevad kui täiesti ülearune ja mõttetu inimrämps. Aga see nende kindel veendumus ei muuda neid veel tõe palge ees toredateks tavalisteks inimesteks. Nad olid kaastegevad oma laagri sunnitööliste surmades (tulid need siis haigustest, kurnatusest või hukkamiste läbi, mis seal vahet peaks olema õigupoolest - mõrtsukalik on täiesti süütuid inimesi sellisesse olukorda pannagi üleüldse) ja seega mõrtsukad ja mõrtsukate kaastöölised hoolimata oma kenadest klaaridest nägudest ja heatujulisest olekust. Ja see teeb need rõõmsad näod hirmuäratavaks.
Mis on muidugi tõsisasi, on, et sellised endas ja oma õiguses kindlad naeratavad näod ei kuulu, ega ole kunagi kuulunud, ainult natsirežiimi esindajatele. Samasuguste nägudega lõbutsevad ja naudivad elu ükskõik millise agressiivsema ideoloogia veendunud järgijad, kelle südametunnistus iseenda ees puhas ja veendumus oma vägivaldsete ja vägivalda soodustavate tegude õigsuses kindel ja vakumatu on. Sama lõbusad olid NL koonduslaagrite ja repressiooniasutuste töötajad oma vabadel hetkedel, sama õnnelikult naeravad liitlasvägede sõdurid Iraagis ja naersid Vietnamis ning Afganistanis. Ja seda nimekirja võiks pikendada lehekülgede kaupa, loetledes üles kõikvõimalikke repressioonide rakendamisse uskuvaid režiime ja poliitilisi liikumisi.
Mina siiski ei seaks ka ainult neid va vastikuid sioniste vastutavaks kõige halva eest, mis maailmas on tehtud ja edaspidigi tehakse. Nad on lihtsalt üks liik agressiivset ideoloogiat, mida ka ov ise sõnaselgelt ütles. Asi pole sionismis - asi on agressiivsuses, ahnuses ja ülbuses (enda teistest paremaks pidamises). Aga need on lihtsalt osa inimloomusest - ja olelusvõitluses on selliste omaduste ülekaaluga isendid alati domineeriva kippuvad ja peale jäävad, kuna lihtsalt allutavad vähemagressiivse osa inimkonnast, vahendeid valimata. Mis iganes nime nad ka ei kannaks, olgu nad sionistid või bushistid või kommunistid või muud - nende enesekehtestamine läheb vaguramale osale inimkonnast ikka ja alati kalliks maksma. Kuidas aga selle ilmingu vastu võidelda - mina küll ei tea, ega oska ka tsiteerida kedagi, kes teaks.
***
Uitmõtteid veel: Ikka seesama "Üks surm on tragöödia, miljon surma statistika." - ja seetõttu vaadeldakse isegi neid pilte vaadates laagrites hukkunuid kui statistikat, tajumata neist igaühe individuaalset tragöödiat. Sellepärast ei häiri ka osasid neid pilte vaatavaid inimesi mõrvatöödele kaasaaitajate rõõmsad näod puhkehetkel. Sest mõrvu ju nagu polekski - ainult statistika, ja mõne innukama režiimi tegudega võrreldes veel vaat et päris tühiste numbritega statistika. Mina siiski näen piltide taga ka tragöödiat - tuhandeid tragöödiaid ainuüksi selle salgakese nägude taga ja vastutuse all.
***
Kahtlustel ja vastamata küsimustel on oma koht - ja võibolla piisavalt visal küsimisel saab nende abil ka mõnigi segane asi selgemaks. Siiski võib vahel juhtuda, (mis minu arvates ov puhul on ka juhtunud, kui ma tema kommentaare loen), et need viivad vaate aerofotoks ja näitavad küll metsa, aga mitte enam puid selles metsas. Aga vahel on siiski vaja ka puid näha, et asjaga seotud tõsisasjad kuivaks statistikaks ei moonduks. Mis ma siis öelda tahan - mina vaidlen inimese ja eetika tasandilt, nähes neis naeratavates nägudes kurjategijaid (ehkki ise endid õigeteks pidavaid), ov vaidleb idee tasandilt, põlates ennastupitavat sionismi, aga suhtudes nii (olgugi segase arvuga) ohvritesse kui ka ohverdajaisse (need seal piltidel)pigem kui statistikasse, mille õigsust siis kas väärata või mitte väärata saab.
***
PS! Hoolimata suurest segadusest arvude ja numbrite osas se's asjas ma endiselt usun korstnate olemasolusse ka nende piltide tegemise ajal. - Ja tuhandete isiklike tragöödiate olemasolusse kogu selle segase statistika ja nende korstnate taustal.
Ulmeguru lühida selgituse peale:
Kahe viimase tärni osas (kahtlemise kuriteoks kuulutamine ning kannatuste valikuline tunnustamine) olen absoluutselt sama meelt.
Ainus häda, mida mina selle kahtlemise juures näen, mis sellest teinekord tõesti mõnes mõttes kuriteo teeb, on oma kahtluste väljendamise viis ja vorm. S.t. ma tunnustan kahtlemist intelligentsel ja põhjendatud moel, aga sageli kipub kahtlemine ka üpris intelligentsituks ja põhjendamatuks "see peab nii olema, sest mina arvan nii" räuskamiseks ja vastaspoole mustamiseks muutuma. SEE on kuritegu (küll mitte kriminaalne) nii elementaarse intelligentsi kui teiste inimeste isikliku ruumi vastu.
Ei midagi isiklikku, aga kui ma peaksin valima, et kummad kommentaarid enam sarnanesid nö. räuskamisele, siis siinsete kommentaaride põhjal peaksin ma punktivõidu andma siiski austatud Trullale.
Austatud Trulla võib sellega isegi mõneti nõus olla - põhjuseid lahkama asumata. Siiski lohutuseks ehk niipalju, et tõeliste tegijate kõrval selles vallas oleme me kõik siin alles amatöörid :).
Pole sa, Jyrka, ei nats ega rassist... Vaat' Golikov on rassist, sinu jutt on tema oma kõrval siidikahin. Väljendi "holokaustitööstus" kasutamine sellises seoses on siiski viisakale inimesele sobimatu. Need olid siiski Stalin & Hitler, kes inimeste hävitamisest tööstusharu tegid, eks...
Muide, tõelised natsid peaks Hitlerit kõige rohkem vihkama. Ta keeras ju peaaegu ainuisikuliselt oma riigi ja rahvuse nii sügavale kannikate vahele, et õudne hakkab, kui sellele mõelda.
Sõna HOLOCAUST´itööstus tähendab siiski midagi muud Kriku. HOLOCAUST´itööstus on tehas mis toodab Trulla taolisi inimesi.
Post a Comment