Töö teeb vabaks?

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» mu arvamuslugu «Töö teeb vabaks?».

Olen tahtnud ammu sel teemal kirjutada ja öelda oleks rohkemgi, aga samas on mul hea meel, et see koorem turjal pisutki vähemaks sai.

Pessimistlikel hetkedel kipub mulle vägisi pähe mõte, et eestlane teeb tööd selleks, et unustada oma raske ja lootusetu elu. Otsekui alkohoolik, kes joob, et unustada. Ei aita alkohol unustada, ei aita ka töö – mõlemad teevad vaid vaimu töntsimaks ning varsti ei oskagi enam teisiti.

Taustaks: Die Krupps «Wahre Arbeit, Wahrer Lohn»

Märk, mis paneb mõtlema

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» mu arvamuslugu «Märk, mis paneb mõtlema».

Jutt siis sellest uuest märgist, mis Saare maakonda peaks sümboliseerima ning mis on põhjustanud muhulaste iseäranis raevuka vastuseisu.

Ma ei ole veendunud, et kas mu blogi lugejad teavad, et milline see Saaremaa uus bränd välja näeb ning seetõttu panen siia kõrvale ka pildi sellest juba omajagu vaidlemist tekitanud sõnalis-pildilisest pongestusest.

Taustaks: Novalis deux «Passing By»

Pildid blogipuul. Vol 2

Keegi tark (või ka mittetark) inimene võiks mulle populaarselt ära seletada, et miks osade blogijate postitustel on blogipuus pildid ja osadel pole?

Nõnda küsisin ma 26. aprillil. Nüüdseks on olukord veel jaburamaks muutunud: käesoleva blogi pildid lähevad üldiselt blogipuusse üles, minu ulmeblogi pildid aga mitte. Mõlemad on blogspoti blogid ja peaks ka muidu sarnased olema, sest ma kasutan kõigis oma blogides samasugseid settinguid. Kõikse naljakam, et ulmeblogi videod lähevad küll piltidena arvesse.

Taustaks: The Pussybats «15x60»

Eelkõige siiski isiklik olukirjeldus

Lubasin küll maikuu lõpus, et panen lähipäevil wõrku üles kõik raamatuarvustused, mis ma viimasel paaril-kolmel kuul olen avaldanud ajalehe «Meie Maa» lisas «Nädalalõpp». Aga eks nende hobidega ole ikka nõnda, et inimene plaanib, kuid Juhus juhib.

Kätlin Hommik-Mrabte raamatu «Minu Maroko» arvustus on igatahes neist viimane ning enne sügist kindlasti neid Saaremaaga seotud arvustusi juurde ka ei tule, sest suvel see nädalalõpulisa sellisel kujul ei ilmu.

Jah, see minu sümpaatia moslemite asjus põhineb eelkõige emotsioonidel ning võibolla ka vähestel teadmistel moslemite ja araabiamaailma asjus. Mulle lihtsalt meeldivad rahvad ja riigid, kel on püsiväärtused paigas. Niisamamoodi meeldivad mulle ka juudid ja nende riik. Meeldimine ei summuta muidugi mu eestlaslikult rammusat kriitikameelt.

Aga eks igaüks otsusta ise ning loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.

Taustaks: The Pussybats «In April»

Raamat kui vaimu peegel

Liis Lassi raamatut arvustasin ma ammu... üsna selsamal ajal, kui ta seda saarel esitlemas käis.

Saarelistes ajalehtedes on väga oluline punkt persooni seotus saarega ning Liis Lassi puhul olevat see ajalehe «Meie Maa» toimetuses isegi vist teatavat vaidlust tekitanud. Minuarust pole põhjust vaielda: tütarlaps on saarel kinnisvaraäri edendanud ja raadios saadet teinud ning peaks seetõttu saareline persoon olema küll. Tundub, et ka «Meie Maa» toimetuses jõuti samale järeldusele, sest nende lisas «Nädalalõpp» see tekst siiski ilmus.

Olgu tegu lugeja või kriitikuga – eelarvamused on kõigil! Kui ma näen raamatu kaanel nime Liis Lass, siis tuleb kohe silme ette üks pretensioonikas blondiin meediast. Mitte lihtsalt tibi, vaid pigem eestimaise sileajususe käilakuju!

Ilmselgelt on tegu kõige õelama raamatuarvustusega, mis ma oma elus olen kirjutanud. Isegi mu ema pidas vajalikuks mulle sel puhul pisike märkus teha.

Kas see märkus põhjendatud oli, seda saab igaüks juba ise otsustada, kui loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.

Taustaks: The Pussybats «Back To The Darkness»

Otsekui aprillipõrsas märtsijääl

Püüan lähipäevil wõrku üles panna kõik raamatuarvustused, mis ma viimasel paaril-kolmel kuul olen avaldanud ajalehe «Meie Maa» lisas «Nädalalõpp».

Kuna seda lisa wõrku ei panda, siis panen need arvustused oma Raamatumaailma blogisse ning siia blogisse panen teate ja viite.

Esimesena siis Jüri Tuulik ja tema valikkogu «Aprillipörsas» (2009).

Et millest need lood on: meri, kala, mehed, naised, elu ja armastus. Ei ole ju midagi uut siin päikese all. Ikka vaid üks lõputu sitavedu issanda kesaväljale. Märtsis on jää juba auklik, aga naised toovad ka jääolude kiuste põrsad saarele. Mees läheb õhtul kaevule ämbriga vett tooma, pärast nii mees kui ämber kadunud. Meheta saab hakkama, aga ilusast emailitud ämbrist on kahju. Ja kala oli vanasti rohkem, kohe kõvasti rohkem. Kohe niipalju rohkem, et kalamehe koer magas sajarublaste sees!

Edasi saab juba lugeda minu kirjutisest Raamatumaailma blogis.


Taustaks: Novalis deux «Human»

Saaremaa see õige Eesti ikka pole

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» mu arvamuslugu «Saaremaa see õige Eesti ikka pole».

Tegelikult kirjutasin ma selle teksti valmis juba kusagil aprillis, aga miskid paar viimast lauset jäid puudu ja tundus kah, et pole päris see. Eelmise nädala algul hakkas aga kallis kaasa pärima, et mis sellest saarlaste loost sai... noh, et kirjutasid ju.

Võtsingi asja uuesti kätte, rookisin paar lõiku välja, kirjutasin teist samapalju (ja enamgi) asemele ning kohe hulga parem sai. Mõnikord on ikka kuradima hea, kui tekst mingi aeg seista saab – pärast näeb asju kohe hulga värskema pilguga.

Tegelikult ilmus täna mul üks teine lugu veel, aga seda pole wõrgus ning seepärast praegu ma viidet panna ka ei saa...

Taustaks: Novalis deux «One Step»