Taaskord on aeg sealmaal, et iga end vähegi ulmehuviliseks pidav inimene saab osaleda parima(te) ulmeka(te) hääletusel. Sedapuhku siis parim möödunud aastal eesti keeles ilmunud ulme.Stalker 2008 hääletusnimekirjad leiab siit: http://ulme.ee/stalker/2008/stalker_2008_nimekiri
Kuidas hääletada?
Vaatad nimekirju, kui tunned, et oled küllalt lugenud, siis valid omale meelepärase(te)s kategooria(te)s kolm parimat ja paned need paremusjärjekorda ning saadad oma paremusjärjekorrad meiliga aadressil stalker@ulme.ee .
Kui aga pole palju lugenud (või endale tundub, et pole veel piisavalt), siis võtad nimekirja näppu ning lähed poodi või raamatukokku ja ostad või laenutad. Ja siis loed ja loed ja loed! Siis valid omale meelepärase(te)s kategooria(te)s kolm parimat ja paned need paremusjärjekorda ning saadad oma paremusjärjekorrad meiliga aadressil stalker@ulme.ee .
Arvesse lähevad 14. juulini 2008 (kaasa arvatud) laekunud hääled.
Taustaks: Sven Grünberg «Nimetu»
.jpg)
12 comments:
tsau,
kas netis kuskil tasuta ulmelugusid ka saab lugeda eesti keeles? :)
Kas Mardus ilmub veel ajakirjana? :)
Mardus ei ilmu enam... juba mitu aastat.
Wõrgus leiab eestikeelset ulmet põhiliselt ajakirjas Algernon.
aitähh :)
Lootsin, et äki mu arusaam Mardusest oli vale. :)
Mmm, samas ilmub ulmesari "Täheaeg", mida võib kaudselt pidada "Marduse" kaugeks onupojaks... Vähemalt on raamatus nii kirjas, et kaastööd oodatud jne.
"Mardusest" kallim ja mahukam, aga kindlasti ostmist väärt.
Üsna ajast ja arust on Marduse kodukas, aga sealt leiab ka üsna mitmeid ajakirjas ilmunud tekste.
Almanahh «Täheaeg» pretendeerib ilmselt paljule, aga Mardust see ikka ei asenda. Neid mõlemaid võib ühes lõigus nimetada vaid seetõttu, et mõlemas ilmus/ilmub lühiproosa ja mõlemad hiilgasid/hiilgavad ebaregulaarse ilmumisega. Ainus erinevus: Marduse tekstide valik oli läbimõeldum, «Täheaeg» avaldab tõlkelugudena värskemat kraami.
Parem "Täheaeg" kui mitte midagi, samas ma täiesti kindlalt lugesin sealt, et koostaja soovib, et see oleks "Marduse" järeltulija ning sarnaneks pigem kõvakaanelisele ajakirjale, kui et almanahhile.
Võib-olla on asi lihtsalt populariseerimise taga kinni praegu...
Ah, see selleks. Lihtsalt soovitasin ulmehuvilisele võimalikku lugemisvara :)
Loomulikult on hea, et «Täheaeg» ilmub... iga üritus lühiulme avaldamiseks on teretulnud.
See võrdlus Mardusega on siis kolmandas köites olnud... esimeses köites nägi Raul Sulbi almanahhi «Täheaeg» kui ajakirja Täheaeg vaimset mantlipärijat.
Raul Sulbi koostatu on siiski raamat (iseküsimus kas almanahh või sariantoloogia), sest raamatul on ISBN-number, mitte ISSN-number.
Kusjuures, ma tõesti ei mäleta, et kas Sulbi seda üldse millegagi võrdles tegelikult, lihtsalt silma jäi see koht, et ta soovib seda rohkem ajakirjana vaadelda (noh, et artiklid ka sees, arvamusveerud ja muu säärane), üleskutse kaastööde saatmiseks oli ka olemas ja mulle torkas kohe esimese asjana pähe, et ahhaa, miskine Marduse lellepoeg järelikult.
Mmm, võibolla tõesti liiga vaba assotsiatsioon minu poolt. Oot, ma otsin täpse tsitaadi...
"Üks probleem, millele soovin tähelepanu juhtida, on "Täheaja" köidetele osaks saanud retseptsioon. Käesolevat sariväljaannet on arvustajad liiga üheselt võtnud ulmeantoloogiana ning kritiseerinud seda siis kriteeriumide alusel, mida pole siinkirjutaja kunagi kokku pannes silmas pidanud. Olen alati toonitanud, et "TÄheaeg" ilmub antoloogiasarja formaadis üksnes olude sunnil - ajakirja vormis üllitist ei ole Eesti olusid ja ulmehuviliste hulka ning turu ja levikuteema eripärased arvestades lihtsalt võimalik teha. Sisuliselt tahab aga "Täheaeg" olla just ulmeAJAKIRI."
Noh, ja siis mitu lõiku, et kuidas ta täpselt olla tahab.
Seega, siiski Marduse lellepoeg.
Arvamusveerud ja artiklid võivad väga hästi olla ka almanahhis või sariantoloogias.
Jah, see tsitaat tuleb ka mul tuttav ette... aga paljugi mis ta tahab... ajakiri peaks ilmuma siiski enam-vähem regulaarselt ja omama ISSN-numbrit...
Olen praegu tööl ning seega pole mul neid köiteid käepärast, aga minuarust väitis Sulbi esimeses, et see tema asi on ikka ajakirja Täheaeg n-ö lellepoeg... Marduse kohta oleks seda olnud ka keeruline väita, sest siis Mardus ise veel ilmus...
No ma räägin ju, et assotsiatsioon Mardusega oli puhtalt mu enda peas, kui ma lugesin, et ta tahab, et Täheaega võetakse ulmeajakirjana. Ega seal erilist vahet pole, et mille lellepoeg see Täheaeg täpselt on :)
Muide, "Algernon" ilmub ju ka viimasel ajal nagu jumal juhatab, ISSN numbrit võrguväljaandel ei ole, ometi soovivad tegijad, et asja võetakse täisväärtusliku ajakirjana ning "Algernonis" ilmunud juttudel on BAASis märge, et ilmunud perioodikas... Kuigi leiduks inimesi, kes seda nii ei nimetaks ilmselt.
Minu arvates võiks siiski raamatu autori enda otsustada olla, et millega täpselt tegu on. Kui Sulbi ütleb, et on ajakiri, siis nii oleks seda ka kena ja aumehelik käsitleda.
Nii et, tõmbame sellega teemale kriipsu alla sõbralikult.
Alustaks lõpust: ega mingit tüli ju polegi.
Autori soove võib ju arvestada, aga seda saab teha ainult terve mõistuse piires... kui autor tahab om tuhandeleheküljelist romaani jutuks nimetada, siis võib ta seda teha, aga loota, et teised ka seda teevad...
Ma pole kunagi arvanud, et Raul Sulbi koostatud «Täheaeg» on miski valikantoloogia... tundub, et selle vastu koostaja kõige rohkem sõdib ja et seda kõikse rohkem (ja pisut alusetult) oodatakse... tundub, et paljud kritiseerijad ei aimagi, et antoloogiaid võib mitut sorti olla ning on veel ka almanahhid...
@sulbi ja aumehelikult.
selle üle naeravad isegi hobused.
enne võiks Sulbi ise õppida aumehelikult käituma ja siis, pärast kõikide ärplemiste ja laimude ning tekstide varastamiste võib veel kord seda küsimust vaadelda.
Minu pärast võib ta ka naistemeheks nimetada, see ei muuda tema olemust.
Post a Comment