15.1.10

Elulooraamatu tester

Eile telekat klõpsides sattusin ma miski saate peale, kus vesteldi ühe lauljahakatisega ning täiesti iseenesestmõistetavalt küsiti möödaminnes ka elulooraamatu kohta...

Tõttöelda hakkas mul seepeale nii paha, et ma vajutasin kogemata telekapuldil miskit klahvi ja nii ma ei saanudki teada, et kas raamat on tõesti juba töös... või on see lihtsalt üks erutav jututeema.

Samas, mingit väärastumise astet see siiski näitab. Et kui vanasti määras kohaliku staari(hakatise) parameetreid edev sõiduriist, kallid hilbud või voodipartneritega seonduv... siis nüüd teeb su'st tegija elulooraamatu olemasolu. Haige värk!

Annangi siinkohal vaimseks vabavaraks elulooraamatu testeri idee... et lennake siis peale austatud kirjastajad!

Idee ise selline.
Kuna olulisematele tegelastele hakkab siin Eestis ring peale saama ja kuna elulooraamatute buum veel vaibumise märke ei näita, siis oleks arukam hakata kiirelt juurutama selliste õhemate elulooraamatute ideed. Noh, et midagi nende pisiblufi vihikute mahus! Niehknaa pole vähemtuntud staari(hakatise)l mingit elu veel olnud, saavutustest rääkimata. Aga kihk elulooraamatu järele on kõikemattev. Vaat siis kirjastaja avaldabki (näiteks) noorlaulja eluloost esimese vihiku... vihik lisab persoonile pöördeid ja õige ruttu ongi aeg küps järgmise vihiku jaoks. Kui neid vihikuid palju koguneb, siis võib need ühtede kaante vahele kokku koguda ja üllitada luksuslikuma kinkeväljaandena eriti paadunud fännidele.

See idee on kõigile kasulik. Lugeja saab vaimuerutavat kirjasõna rohkem kui kunagi varem. Noorel ja/või algajal tegijal jälle üks toode ettenäitamiseks ning on ka ilus objektiivne mõõdupuu olemas, millega teiste omasugusetega võistelda. Ja otse loomulikult on n-ö või sees kirjastused: riskid on väiksemad ja täistabamuse korral on võimalik sama asja eest kaks korda raha küsida. Kõik võidavad!

Taustaks: The Pussybats «15x60»

12.1.10

Töötu muinasjutulembeses Eestis

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» minu arvamuslugu «Töötu muinasjutulembeses Eestis».

Huvitav, et kas see tekst ka kedagi kirjutama ärgitab? Eelmine arvamuslugu samas lehes seda igatahes tegi.

Juuresoleva pildi autoriks on «Meie Maa» fotograaf Irina Mägi.

Taustaks: The Pussybats «In April»

4.1.10

Lahinguväljal testitud

Leidsin ühest teise ilmasõja aegsest USA ulmeajakirjast laheda sotsiaalreklaami...



Taustaks: And One «Driving With My Darling (Instrumental)»

2.1.10

Rassistlikud jõulud?

Seoses kena ja lumise ilmaga on mul mitu korda kerkinud meelele küsimus, et millal mõni multikultuurist põrutada saanu väljendi «valged jõulud» rassistlikuks kuulutab?



Et absurdne või? Isiklikult küll nii ei arva ning ei välista ka seda, et mõni multikultuurne mallepärn juba kusagilt sõna «valge» maha kraabib. Optimistliku pessimistina tundub mulle, et alati teostub just see kõige võikam variant...

Krafinna tehtud foto on muidugi puhtalt illustratiivne ja ei oma antud küsimusega mittemingit seost.

Taustaks: Thanatos «Silent Night»

1.1.10

Eksistentsiaalne postitus

Olen pisut hädas, sest kõiksugu pühad ja pühadesoovid pole minu tugevam külg... aga peab... ja tegelikult ka tahaks...

Et siis kõigile, kes seda loevad ning tunnevad, et ma võiksin neile midagi soovida: HEAD UUT AASTAT!



Loodan, et see aasta tuleb parem... et peab ju parem tulema! Kuna lund on sel talvel omajagu, siis olgu pühadekaardi asemel ekraanipauk minu rohetavast farmist.

Taustaks: Saast «Ööcity»

28.12.09

Kohustuslik Avatari-postitus

Ei saa mina teistest viletsam olla ja filmist «Avatar» (2009) kirjutamata jätta. Tõsi, film on mul veel vaatamata, aga kunas selline pisiasi kedagi seganud on...



Et kas oli ka hea film? Kindlasti mitte, sest kuidas saab hea film olla selline, mille kohta isegi kiitjad ütlevad, et sisu polnud.

Tegelikult on mul vaid kaks võimalust: et kas külastada mõnda vastavat wõrgukohta või sõita Tallinna. Isegi head sõbrad räägivad miskit ilmutuslikku ja ekstaatilist juttu sellest, et kuidas see film tuleb kindlasti ära vaadata. Elame-näeme, et kas õnnestub Avatari kiriku külastamist vältida, või ei õnnestu...

Taustaks: The Pussybats «Crimson Girl»

Kes on maialased?

Oma ulmeblogis ma juba kirjutasin filmist «A Day Without a Mexican» (2004), aga üks asi jäi siiski hinge kriipima...

Filmis kadusid ühel ilusal päeval Californiast kõik latiinojuurtega inimesed. Eks siis ka kõikvõimalikud teadlased, vandenõuteoreetikud ja muidu hullud rääkisid omi teooriaid ning üks nendest väitis, et ka kõik maialased kadusid. Filmi tõlkija Janno Buschmann võiks ikka teada, et eesti keeles räägitakse ikkagi maiadest!

Ma ei hakka sellest parem rääkimagi, et miskipärast tõlkis ta «sõjaseisukorra» «liikumiskeeluks». Jah, sõjaseisukord üldiselt sisaldab ka liikumiskeeldu, aga on siiski märksa laiem ja põhjalikum mõiste.

Tunnistan ausalt, et ma pole antud tõlkijaga kunagi kohtunud ning tean mehest vaid seda, et ta pidi väga vingel tasemel inglise keelt oskama. Kahjuks paistab ta eesti keele oskus nõrk olevat. Noh, et tüüp ei tea täiesti banaalseid asju! Ei teagi, et kas tegu on ahta silmaringiga, või elab mees (vaimselt) ingliskeelses keskkonnas? Igatahes kipub nõnda olema, et igas Janno Buschmanni filmitõlkes on ikka mõni «selline pärl», et hoia ja keela!

Taustaks: The Pussybats «15x60»