The Return of the Dancing Master (2004)

Kuigi ma loen üsna palju kriminaalromaane on Henning Mankell minu jaoks seni vaid nimi. Tean, et antud autoril on isegi mitu romaani eesti keeles ilmunud, aga see on selline tühi teadmine.

Henning Mankell on kirjutanud ka romaani «Danslärarens återkomst» (2000), millest neli aastat hiljem valmis minisari «The Return of the Dancing Master».

TV3 näitas seda kahel õhtul pealkirjaga «Tantsuõpetaja naasmine». Film on tehtud Saksa ja Austria stuudiote koostööna ning kommertskaalutlustel ka inglisekeelsena. TV3 näitas aga miskipärast saksakeelset versiooni «Die Rückkehr des Tanzlehrers». Kas see milleski ka inglisekeelsest erineb, seda ma ei tea! Wõrgust avastasin, et ETV on näidanud filmi «Tantsuõpetaja tagasitulek» ka rootsikeelse origaanlpealkirjaga «Danslärarens återkomst»!? (Mis, nagu selgub, on hoopis teine film!!!)

Filmi sisu on pole alguses kuigi keeruline. Noh, et on oma metsamajas elajalikult tapetud endine politseinik. Tema noorem kolleeg asub asja uurima ning saab kohaliku politsei poolt enamjaolt üsna tõrjuva hoiaku osaliseks... tal soovitatakse korduvalt koju sõita ja antakse mõista, et võidakse ta ülemustele teatada...

Siis selgub, et endine politseinik on kunagi ammu nime vahetanud... et tal on selles kandis juba ammust ajast tuttavaid... et kohalesaabunud tütar väidab et ta isa ei tundnud õieti keegi... ekspolitseiniku tuttava naisterahva riidekapist leitakse natsivorm... ning siis tapetakse endise politseiniku naabrimees...

Filmi peamiseks miinuseks on vast tahtmatu jaburus. No ei usu ma, et politseinik muudkui murrab igale poole sisse, olgugi et juurdluse huvides... eriti ei usu ma seda mingist Rootsi politseinikust! Eradetektiiv vast veel, aga mitte politseinik!!! Kui olla küüniline, siis ütlekski, et kõikse veenvam ja vähem jabur oli viiuldaja koer.

Eriliselt jaburaks muutus aga film siis, kui selgus, et kõige taga on miski muldvanade natside salaorganisatsioon. Nojah, nüüd siis leiti kurja juur!!! Möönan, et kuritegusid võib teha igaüks ning ilmselt on igas salaorganisatsioonis omad hullukesed ja fanaatikud. Aga see, milliseid ehmunud näod politseinikele pähe tulid, kui natsivärki mainiti – see oli lihtsalt naeruväärne.

Film oligi paras pseudo-värk. Noh, et üksildane kant, iseäranis jõhkrad veretööd, kogu Rootsit hõlmav natsiorganisatsioon jne. Põhjalikult segane nagu miski paranoidse vandenõuteoreetiku märg unenägu. Samas tuleb tunnistada, et miski loid võlu selles filmis oli, et ma ju siiski viitsisin järgmisel õhtul teist osa vaadata ning viitsin isegi siin kirjutada. Koju siiski ei ostaks ja pole ma sugugi kindel, et isegi järgmisel võimalusel vaataks...

Taustaks: :wumpscut: «Line Of Corpses»