27.8.08
Juustu pole
Täna (loe: nüüd juba eile) poes juustu valides tuli meelde üks situatsioon eelmisest nädalast...
Olin toidupoes ja valisin juustu ning mingil hetkel märkasin minu kõrval sebivat ja saksa keelt kõnelevat vanapaari. Mitte just päris raugad, aga nii 50–60 küll. Noh, see vanapaar võttis mingi kohaliku juustu kätte ja pani taas pettunult tagasi... ja nii ikka ja jälle. Kikitasin kõrvu, et milles probleem? Tüübid muudkui ohkasid, et jälle light, et ikka ja jälle light...
Taustaks: The Electric Hellfire Club «Hellflower»
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
10 comments:
Jummala õige, light pole kellegi juust, sama hästi võid kummitükki närida.
Aga kui Sa 50-60 aastast vanaks nimetad, siis oota vaid, kui ise sellesse ikka jõuad. Siis just on elu hää!
Vanusest. Pole kaua jäänud... olen juba 41. :)
Tunnen kaasa, sest 40:st 60:ni on ainult paarkolm aasta, või vähemalt see tundub sellisena, need aastad on hakanud lausa kiirtempos mööduma, vaevalt saavad ühed jõulud läbi kui juba teised suisa ukse ees :)
Juustu korral "light" on üldse naljakas. Teades, mitu protsenti rasva on õiges juustus ja mitu on "kerges", siis see on ikka paras naljanumber. See paar protsenti vahet, no ma eo tea... Ainult maitse on rikutud.
Eh, mind pole vanadus kunagi hirmutanud... ja ega ma nende sakslaste (või kes nad olid) kohta halvustavalt öelnud... pidin neid lihtsalt kuidagi markeerima ning inimelu kestvuse skaalal on 50–60 siiski pigem vana...
See lightindus on miski taud meil Eestis... eriti masendav on, kui vaatad mõne noore inimese ostusid... aina üks light... samas on enamus light või suhkruvabad tooted viletsama maitsega, kui nende «rammusad» või «magusad» originaalid...
Isegi olen selle trikitamise otsa sattunud. Juustust ei mäleta, kuid mõtled, et ostad korralikku toiduasja, kuid koju jõudes õudusega vaatad, et raisk, mingi "lighti" oled võtnud.
Hapukoort võtsin kunagi vist kümneprotsendist. Nüüd vaatan pingsalt iga kord ostes, et oleks vähemalt 20 või 30.
Oodake-oodake, jätkub...
Siin Soomes on "laktoosivaba", "rasvavaba", "suhkruvaba" ja "gluteenivaba". Otsi nagu segane täisväärtuslikku toitu. Mitte et ma ei arvaks, nagu ei peaks näiteks gluteenivaba kraami saada olema. Aga taolised "-vabad" kipuvad mõnes kohas lausa domineerima. Mõnes poes polegi muid, kui vaid rasvavabu jogurteid.
Tassi või prille/luupi poes kaasas, et toitu valida.
Räägiks tiba ka kirjandusest.
Leidsin sellise termini nagu postküberpunk: Sterling, Stephenson ja Stross on minukesele vanad tuttavad aga ülejäänuid ei tea. Mis arvad?
* Snow Crash by Neal Stephenson (5)
* The Diamond Age: Or, a Young Lady's Illustrated Primer by Neal Stephenson (18)
* Broken Angels by Richard Morgan (8)
* Rigger 3 (Shadowrun RPG) by Michael Mulvihill (2)
* Accelerando by Charles Stross (8)
* Shadowrun Companion: Beyond the Shadows by Zach Bush (2)
* Snow Crash by Neal Stephenson (16)
* Remix by Jon Courtenay Grimwood (3)
* Redrobe by Jon Courtenay Grimwood (3)
* Ghost In The Shell 2: Man-Machine Interface by Masamune Shirow (3)
* Transhuman Space by David Pulver (2)
* Ghost in the Shell by Masamune Shirow (4)
* Fairyland by Paul J. McAuley (3)
* Rewired: The Post-Cyberpunk Anthology by James Patrick Kelly (2)
* Pashazade: The First Arabesk by Jon Courtenay Grimwood (3)
* Zeitgeist by Michael Bruce Sterling (3)
* Otherland. [D.] 7, Ett hav av silverljus by Tad Williams (1)
* De første tegn (krøniker bind 1) by Margaret Weis & Tracy Hickman (1)
* Augmentation by Lars Blumenstein (1)
Head kaasblogijad. Mainin Ulmeguru blogi laia loetavust kavalalt ära kasutades, et olen taas üles upitanud oma blogi, ja hea on omada nüüd teoreetilistki võimalust, et keegi sinna kunagi satub.
Lisan veel seda, et see kõik koosneb sellisest, mida nimetaksin loominguks, ja midagi võiks ju ulme poolegi kiskuda.
Hilinenud vastus Toomas Sildveele.
«Shadowrun» on rollimäng, kus läbisegi haldjarahvas ja tehnoloogia. Mänginud pole, olen kunagi paari selleteemalist romaani lugenud. Olid kah... ehk siis tavaline mängukirjandus...
«Ghost in the Shell» ehk tegelikult «Kôkaku kidôtai» on anime (aga Sinu nimekirjas võidakse ka mangat mõelda). Olen esimesest filmist siinsamas blogis ka kirjutanud.
Jon Courtenay Grimwood on tuttav nimi, aga kuidagi pole toimunud seda tõuget, mis lugema sunniks..?
Tad Williams on ülipaksude fantasyromaanide autor... kui BAAS taas elule ärkab, siis võid sealt ta kohta palju lugeda... kunagi ma talt ühte romaani proovisin... ei istunud...
Margaret Weis & Tracy Hickman: koos pole lugenud, aga Margaret Weis on üldiselt autor, kelle lugemiseks pole mingeid vabandusi... olen ise temalt paari romaani lugenud... kõnts!
Paul J. McAuley – tüübil on häid ja halbu asju. Haldjamaa on lugemata, McAuley pole autor, kes end lugema sunniks.
Richard Morgan: anna aga minna!
Post a Comment