Õnneks kadunuke jõudis enne surma, detsembrikuu kahekümnendal päeval veel ühtteist Krahvi suu läbi öelda:
Teate, sellest blogimisest tuleb rohkem tüli kui lõbu, seega down the drain it goes. Kui kellelgi on omi lemmikkohti, siis lugege enne homset läbi. Otsus ümberarutamisele ei kuulu, mõttetuid vaimustusröögatusi ei aktsepteerita ja taastulemise lubadusi ei jagata ega lükata ümber. 400 lugejat päevas on ka liig mis liig – ma ei saa aru, mida sitemaks tekst siin läheb, seda rohkem loetakse. Masohhistid.
Pajatuste enda aadressil näeb paar viimast päeva vaid uljast hauakivi. Tõttöelda olen ma seda hauakivi juba ka varem näinud, aga praegu tundub asja seisund letaalsem olevat ning reinkarnatsiooniks lootust vähem. Eks iga organismi lahkumistahet tuleb aktsepteerida, aga kurb ikka. Tuleb siis siin saarel kadunukese mälestuseks klaasi tõsta ning öelda: «Kadunuke oli lahke loomuga...»
Taustaks: Metro Luminal «Palveta surnud sõprade eest»
1 comment:
Seda blogi oli päris hea lugeda. Kahju, et nad nüüd kadunukesteks hakkasid. Olgu rahu nende blogikese põrmuga.
*langetab pea väikeseks leinaseisakuks ja poetab ühe pisarakese, mis on sibula abil esile kutsutud*
Post a Comment