Paar päeva tagasi sai üks vana plaat Krafinna arvutisse susatud ning nüüd oleme mõlemad taas HOMMIII-e lõksus...
Isiklikult minu jaoks on tegu ühe parima mänguga üldse. Olemuselt on Heroes of Might and Magic sari selline strateegia ja rollimängu segu ning hea segu on. Mulle igatahes sobib, sest päris tõupuhtad rollimängud mulle ei meeldi ning tõupuhtad strateegiamängud kipuvad ka minu jaoks igavaks kätte ära minema.Eks maitsed ole muidugi erinevad, aga olen sageli täheldanud, et kui muude mängude osas mu maitse paljude tuttavatega kardinaalselt erineb, siis HOMM sarja puhul tavaliselt lahkarvamusi pole. Tundub, et see on niisamasugune mängude mäng... nagu näiteks DOOM 2. Loomulikult siiski pisut tagasihoidlikumal mõõdupuul.
Taustaks: Rhea's Obsession with Athan Maroulis (of Spahn Ranch) «We Three Kings»
3 comments:
Mina kardan selliseid asju. Kardan sõltuvust ja seda, kuidas need kõik mu aja neelavad ja liiguksin väljaspool rollimängu ringi nagu zombi (olen seda kõrvalt näinud). Sellepärast ma neist kauge kaarega eemale hoiangi.
A head uut aastat sulle muidu ;).
Ja kui viitsid, siis võid muidugi põhjendada, miks see sõltuvus ja ajakulu kasulik võiks olla.
...Aga nüüd oled hoopis haige. Hoian pöialt, et ruttu terveks saaksid.
Ma ise eelistan kyll HOMMIV Equilibrist või vähemalt HOMMIII WOGi, aga . . . nu jõudu ka uuex aastax, kaaskannataja!
HOMMil on yx suur eelis. See ei ole MUD ega MMORPG. Isegi RTS ei ole (nois rajakais teeb AI mulle alati enne pähe, kui ma yldse aru saan, kes & kus mina nyid olen). On kõigest TBS, täiesti yxi mängitav. Tahan, panen käima, tahan, panen kinni (& tahan, joonistan kaardi mugavamax ymber) -- elu nigu Pontul Pitsul kylas!;)
Post a Comment