Paar nädalat tagasi Pärnus leidsin õe raamaturiiulilt kirjastuse «Fantaasia» järjekordse kõvakaanelise vihiku. Loomulikult oli õde selle raamatukogust võtnud, mitte ostnud, sest peaaegu kaks krooni leheküljest on ikka ilge nöörimine... eriti kirjandusliku vabavara puhul. Tegu siis Arthur Conan Doyle'i jutuvalikuga «Sasassa oru mõistatus» (2005).
Avalugu «
Sasassa oru mõistatus» (
The Mystery of Sasassa Valley; 1879) läheb käima sellise mõnusa tondijutuna, poole pealt keerab autor aga asja realistlikuks ning lõpus suisa jandiks. Tekst on muideks Arthur Conan Doyle'i esimene ilmunud jutt ning see ehk seletab ka teksti üsnagi väetit kvaliteeti.
«Jackmani mäekuru pastor» (
Elias B. Hopkins; 1885) on eestikeelse valimiku tugevaim tekst. Tegu on puändika kelmilooga ning sestap oleks edasine seletamine juba kurjast. Eestikeelse tõlke pealkiri pärineb aga inglisekeelsest esmatrükist, kus teksti nimeks oli tõesti «The Parson of Jackman's Gulch». Huvitav, et kas kirjastuses «Fantaasia» arvati, et isikunimelist pealkirja kandev jutt peletab lugejad eemale?
«
«Põhjanaela» kapten» (
The Captain of the «Pole-Star»; 1883) andis kunagi nime kirjaniku jutukogule «The Captain of the «Polestar» and Other Tales» (1890) ning just sellest raamatust alates võib hakata Arthur Conan Doyle'st kui kirjanikust. Antud jutt on eestikeelse valiku ainus fantastiline lugu, aga kahjuks on ajahammas klassika kallal kõvasti purenud ning tänapäeval on sellise jutukese lugemine ikka paras piin.
Raamatu lõpetab suhteliselt sihitu olupildike «Kirurgi lugu» (
The Surgeon Talks; 1894).
Kogumik «Sasassa oru mõistatus» oli juba viies omataoline Arthur Conan Doyle'i jutuvihik kirjastuselt «Fantaasia» kahe viimase aasta jooksul. Ainuüksi 2005. aastal ilmus selliseid tervelt kolm tükki! Skeem on lihtne: raamatu paksuseks 60-70 lehekülge, kõvad klantsid kaaned ümber ning raamat poodi riiulile lihtsameelsete raha ootama. 30-60 krooni ühe jutu eest on ikka ilmne nöörimine, sest autoriõiguste eest pole sentigi makstud ning pole ka kuulda olnud, et kirjastusele «Fantaasia» tõlkimine nüüd tõlkijad ratsa rikkaks oleks teinud. Lugejale oleks kindlasti meeldivam, kui need viis raamatukest ilmunuks ühe köitena, kenasti kommenteerituna ja saatesõnaga varustatuna. Ja loomulikult peaks ka paremini valima, sest kasvõi seesama «Sasassa oru mõistatus» pigem hävitab autori reputatsiooni kohaliku lugeja silmis. Samas on kirjastusele kindlasti kasulikum neid kõvakaanelisi vihikuid üllitada, riski vähem ja ilmselt jõutakse juba raamatukogudele müüdavate eksemplaridega nulli. Ah, suured inimesed ise teavad, mis teevad... mina neid raamatukesi ei osta ning olen kuulnud, et paljud ei tee seda. Kui sisu väga huvitab, siis oodatakse allahindlust, või võetakse raamatukogust.
Positiivsema poole pealt tuleb tunnistada, et Gea Gorjunova ja Kristi Kirsimäe tõlked on ladusalt loetavad. Tõsi, ega ma originaalidega ei võrrelnud... kuid lihtsalt diivaninurgas lugemiseks kõlbas küll. Eraldi tahaks aga ära märkida kaanepildi, mille autoriks on Meelis Krošetskin. See nimi tuleb meelde jätta!
Aga raamat ise? Kõlbab lugeda, kui on huvi enam kui sajandivanuste juttude vastu, või kui huvitab Arthur Conan Doyle'i varasem looming. Lugemisnauding on siiski pigem akadeemiline... meelelahutuseks on isegi selsamal autoril eesti keeles kõvasti paremaid asju ilmunud. Ei saa öelda, et inimene, kel see raamat lugemata, oleks millegi poolest vaimses plaanis minust vaesem... vähemasti ei tee siin vahet sisse «Sasassa oru mõistatus».
Taustaks: Sorrow «The Little Drummer Boy»
.jpg)