Jõudsime koju

Oeh, jõudsime lõpuks koju.

Tee oli ajuti ikka üsna jube. Tähendab, et lund polnudki ehk nii palju, aga nähtavus oli üsna olematu ning Krafinna kurtis, et mõnes kohas kipub auto vibama.

Ega vastutulevad autod ka eriti ei kihutanud (paar juhmardit ehk välja arvata) ning mööda ei läinud keegi.

Keskmine kiirus kippus sinna 50 km/h kanti, aga saarel pole olukord ka (veel?) nii hull.

Kõikse rängemad olid tegelikult viimased kümmekond kilomeetrit, kus ajuti tuli sõita 35 km/h ning siis nägi ka tee asukohta vaid nende helendavate postide järgi. Noh, et nähtavus oli umbes paar meetrit... võibolla kümmekond...

Krafinna tegi meie õues mõned pildid, millest kolm ka siia blogisse panin.

Pilte võib suuremaks klõpsata ning siis on näha, et ega meil siin eriti lund pole. Mõnda varjulisemasse kohta on muidugi põlvini hangesid kuhjanud, aga eks reaalne pilt avaneb hommikul. Et kas tuleb labida ja luuaga tegutsema hakata..?

Taustaks: Pink Floyd «Welcome to the Machine»