Ogniem i mieczem (1999)

Kui ma nüüd väga ei valeta, siis ilmus minult reedel elu esimene DVD-arvustus. Kirjatüki ilmutas ajalehe «Oma Saar» lisa, mil nimeks «OS Telenädal». Kuna antud üllitist wõrgus pole, siis siin see tuleb...

Tänapäeval määrab reklaam filminduses palju, kui isegi mitte kõik. Ilmselt on paljud ajalooliste filmide huvilised näinud filme «Kuningas Arthur» (King Arthur; 2004) ja «Taevane kuningriik» (Kingdom of Heaven; 2005). Kui paljud on aga kuulnud filmist «Tule ja mõõgaga» (Ogniem i mieczem; 1999)? Retooriline küsimus, eksole? Seda ma ei hakka küsimagi, et paljud seda näinud on...

Olgu, erinevalt kahest ülalmainitud lombitagusest filmist, pole filmi «Tule ja mõõgaga» Eesti kinodes näidatud. Küll on aga kõik kolm müügil eestikeelsete subtiitritega DVD-na. Ma ei tea küll nende plaatide müügitulemusi, aga olen siiski üsna veendunud, et «Tule ja mõõgaga» on neist kolmest kõige viletsamini müünud. Ja oletatava viletsa läbimüügi põhjuseks pole mitte filmi tase, vaid olematu reklaam.

«Tule ja mõõgaga» põhineb poola kirjanduse klassiku Henryk Sienkiewiczi samanimelisel romaanil, mis esmakordselt ilmus 1884. aastal. Koos romaanidega «Uputus» (Potop; 1886) ja «Pan Wołodyjowski» (1888) moodustab see nö. ajalooliste romaanide triloogia, mida Sienkiewicz kirjutas rahvustunde ergutamiseks. Eesmärgist tulenevalt on tegu rahvusromantiliste romaanidega, kus kirjeldatakse poolakate vägevat vaimu ja rasket võitlust arvukate vaenlaste vastu.

Poola lavastaja Jerzy Hoffman on kõik kolm romaani ka ekraniseerinud, aga erinevatel põhjustel sai triloogia filmideks pahupidises järjekorras. Üks põhjusi oli poliitiline, kuna nõukogude ajal oli ilmselt enam kui võimatu teha filmi, kus poolakad sõdivad Bogdan Hmelnitski juhitud kasakate vastu. Nõukogude ajalooteadus nägi neis kasakates ju suisa eelrevolutsioonilist liikumist poola maa-aadli vastu. Eks vanad hirmud ole visad kaduma ning ametlik Poola oli pärast filmi valmimist üsna nõutu ja kardeti suhete jahenemist küll Ukraina, küll Venemaaga.

Sõda kasakatega on siiski vaid taustaks, sest filmi põhiline raskuspunkt on neljal uljal poola sõjamehel ning nende sõprusel ja vapral võitlusel. Olukorda pingestab ka armastuskolmnurk. On orb Helena Kurcewiczówna ning on sõjamehed Jan Skrzetuski ja Jurko Bohun (pilt vasakul). Esimene siis üks neljast uljast poolakast, teine aga on pöörane kasakas. Helena võõrasema lubas neiu vastu ta tahtmist Bohunile ära, sest segastel aegadel kulub Bohuni-taoliste sõprus marjaks ära.

Juhuslikult satub Helena võõrasema mõisa aga Jan oma sõpradega, noorte vahel lööb esimesest pilgust lõõmama armastus ning võõrasema peab taas oma diplomaatilist meelt näitama ja Helena teistkordselt ära lubama. Kui Bohun asjast teada saab, siis...

See neljaosaline film on eelkõige võimas ajalooline ja romantiline vaatemäng, mis lahtiseletatuna tähendab uhkeid rõivaid, ehedaid interjööre ja tohutuid massistseene. Viimatimanitud löövad Hollywoodis tehtuid igast asendist, sest kasutatud pole arvutigraafika abil loodud eriefekte, vaid hoopis ajaloo taaskehastajate ja muidu huviliste horde, mis annab lahingustseenidele erilise veenvuse ja julmuse.

Mis seal salata: «Tule ja mõõgaga» oli ka üsna mitu aastat Poola kalleim film. Filmi tegijad on oma ehedusetaotluses läinud suisa sinnamaani, et tatarlane räägib filmis tatari keelt, türklane türgi keelt ja ukraina kasakad ukraina keelt.

«Tule ja mõõgaga» on film, mis on eelkõige võimas vaatemäng ning sellisena enam kui mõjuv. Isegi ametliku Poola kartused olid asjata, sest Ukraina valitsus andis ataman Hmelnitskit mänginud Bogdan Stupkale rahvakunstniku tiitli.

Kohaliku DVD kvaliteet tekitab mõningaid nurinaid. Menüüst pole võimalik valida erinevaid seeriaid, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et esimese osa järel algab lihtsalt teine. Ka ei saa ma aru, et millised taevased väed ei lubanud kogu filmi ühte karpi panna, vaid käsivad seda kahe eraldi DVD-na müüa? Esineb ka tõlkejaburusi, aga õnneks vähem, kui eestikeelse filmiplaadi puhul kombeks.

Taustaks: Krzesimir Debski «Szarza jazdy polskiej»