25.6.07

Elu esimene ja viimane Rabarock


Jaanilõkke ääres liha ja joovastavat jooki näost sisse ajades tuli korduvalt ka Rabarock jutuks ning oldi üllatunud, kui ma väitsin, et see oli esimene ja ka viimane kord...

Alljärgnevalt siis põhjendused, et miks on Rabarock jälk üritus:
* muusikavalik oli vilets
* olme oli organiseerimata
* korraldajad olid ahned
* purjus eesti inimene on jäle
* üritus on mõeldud joodikutele
* eesti publiku käitumine tekitab sageli piinlikkust
* jne. jne. jne.

Õnneks olid meil Krafinnaga vaid ühe päeva piletid ning seetõttu ei risustanud meie ilumeelt miski sõnumiga neegrirokk, mil nimeks Clawfinger! Kuid seetõttu jäi ka nägemata/kuulmata Apoptygma Berzerk.

Kuna kohalesõit võttis aega üle seitsme tunni, siis jäi ka (õnneks) nägemata Metsatöll. Tegelikult vaatasimegi vaid kahte bändi Kosmikud ja Laibach... ning eks selle viimase pärast üldse riskisimegi miskile eesti välikontserdile minna. Kollektiiv Electric Six oli kah plaanis, aga kahe ja poole looga sai selgeks, et laval ei saavuta see tolatsemine ligilähedaseltki seda taset, mis videopildis... kuid see on nende naljabändide üldine häda ning seetõttu polnud ka ootused kuigi kõrged.

Olgu, ma annan hästi aru, et minu muusikalisel maitsel on vähe ühist keskmise kohaliku rokijoodiku maitsega ning sestap on bändivaliku teemaline etteheide rohkem selline isiklik.

Kuid milline kõrgem jõud keelas telklaagri ümber olevate teede kastmise... või käibki kolm meetrit kõrge tolmusein ühe rokiläbu juurde? Miks puudusid laagris (või selle ees) pesemiskohad... need kolm kraanipüstakut olid ju ilmselt vähe? Ilmselt ei tahtnud korraldajad kulutada, või ei pidanud selliseid «pisiasju» olulisteks.

Olen ise alkoholi tarbinud ning minuga koos viibis üritusel ka mitmeid tegelasi, kellest paar tüüpi väitsid, et nad on üsna purjus. Kui aga ringi sai vaadatud, siis tundus ka mu kõikse animaalsem ja joogisem semu suht leebe olendina, sest ümbritsev joomarite kogum ületas neid lõdvalt ja üsna mitmel tasandil. Eks korraldajad rõhusid samuti joomisele, sest põhisponsorid olid ju alkoholitootjad ning jookidest oli peamiselt müügil siiski alkohol. Mittealkohoolsete jookide valik oli väike ning see vähenegi kadus kui kevadine lumi... laupäeva õhtul tuli juba sageli kaks-kolm joogiputkat läbi käia, enne kui leidsid rämedalt ülehinnatud sooja ja magusa limonaadi... (jätkub)

Taustaks: Kosmikud «Kuidas tuli pimedus mu tuppa»

6 comments:

Anonymous said...

Minu meelest oli päris lahe üritus, kuigi ega nüüd Kosmikute vaatamiseks ei oleks pidanud Järvakanti sõitma. Aga mulle meeldis.

Lauri

Ulmeguru said...

Ma ei hakka võrdlema siinkohal Treffeniga, aga M'Era Luna, mis on suht samalaadne üritus on ikka kordi vingem... st. ma saan praktiliselt sama raha eest kordi parema elamuse ning ei pea sealjuures taluma purjus eesti agrosid ega ahneid eesti organisaatoreid...

Ray D. Noper said...

Noh, eks see Rabarock olegi nendele, kel väljamaale sõit raskendet. Näiteks RdN-ile :P

Ulmeguru said...

Ja mis raskendab kod. Noperi sõitu väljamaale..?

Ray D. Noper said...

kod. Noperi väljamaale sõitu raskendab tervislik seisund, täpsemalt neerupuudulikkus, mis nõuab suhteliselt tüütut ravi ja rämedat paberimajandust, et vastavat tehnikat endaga kaasa, s.o. üle piiri võtta :P Rääkimata sellest, et telklaagrid jne. on meditsiiniliste protseduuride sooritamiseks OOT aga hotellimajandus selliste ürituste juures on hingehinnaga...

Aga ükskord algab aega, kui kõik saab korda, siis võib Rabarockid jne. seenele saata...

Ulmeguru said...

See tervislik wärk on küll karm... samas pole hostelid küll nüüd kallid... probleem pigem selles, et koht hostelis tuleb väga varakult broneerida...

Igatahes loodan ja soovin parimat!