Kui kuulad metalli ja loed ulmet, siis saab sinust terrorist

Vanasti öeldi Nõukogude Liidus, et täna mängid saksofoni ja homme reedad kodumaa. Ajad muutuvad, vorm samuti... kuid sisu on jääv. Olen mitmel ulmelehel sattunud järjekordsele ajakirjanduslikule lollusele. «The New Yorker» avaldas Raffi Khatchadouriani kirjutise «Azzam the American: The making of an Al Qaeda homegrown». Lugu on ameeriklasest Al Qaeda liikmest Adam Gadahnist ning muuhulgas nähakse tema kuritegeliku oleviku juuri hämaras minevikus.

Lovecraft's gothic horror stories were a source of inspiration for many death-metal bands, and Gadahn seemed to have read all of them more than once.

Brown suggested that Gadahn read "Firefly," a horror novel by Piers Anthony about an alien predator that puts people into a sexual trance, sucks out their protoplasm, and kills them with bile. In his next letter to Brown, Gadahn said, "Man, that's twisted."

Loomulikult ei arva ma, et inimesest kirjutades peaks varjama tema muusikalisi ja kirjanduslikke eelistusi... kuid miskipärast on ikka nõnda, et pahalase puhul räägitakse huvist radikaalse muusika ja ulmekirjanduse vastu. Kui pahalane loeks Dickensit või Austinit ning kuulaks kantrit või diskot, siis ei peetaks seda oluliseks infoks, mida lugejale edastada.

Leidsin selle uudise siit ja siit. Tegelasest on otse loomulikult ka Wikipedia kirje ja tagaotsimisteade.

Taustaks: Akrabu «Desert Song»