Cleopatra (1963)

Sai just äsja vaadatud filmi «Cleopatra» (1963). Nägin seda kunagi nolgina ka kinos ning siis jättis suhteliselt hea mulje. Eks pubekast Jyrka oli ka vähem filme näinud ning palju neid kalleid vaatemänge ikka siis nõukogude kinolevisse jõudis..?

Seekordsel vaatamisel tahtis aga igavus suisa tappa. Ilmselt pole siis (ajalooline) melodraama minu žanr. Filmi lõpp aga venis otsekui miski «Titanic» (1997). Häiris ka ajaloo labastamine: sedavõrd suure eelarvega film oleks võinud ikka dekoratsioonide ja butafooriaga rohkem vaeva näha. Ei saa märkimata jätta, et Elizabeth Taylor pole kuigi ilus naine ... koledaks ei nimetaks, aga vaatamist segas.

Rohkem ei viitsi ma sellest filmist kirjutada... kes tahab, see leiab ülejäänud info Wikipediast ja mujalt.

Taustaks: The Crüxshadows «Isis & Osiris (Life/Death)»

Operatsioon «White Christmas»

Mõtlesin täna hommikul, et va jõul juba möödas... kuid Krafinna teatas õelalt, et alles täna õhtul hakkab. Raisk, ükski aasta pole see jõul niimoodi veninud... Telekavas on taas miskid võimsad pardid ja katuselt kukkuv jõuluvana!

Õnneks on ka midagi positiivset! Sain täna sms-ina elu toredaima jõuluõnnitluse:

Kui sa seda sms-i loed, siis saadetakse üks neeger Maalt välja! Saada see edasi ja osale sinagi operatsioonis «White Christmas».

Taustaks: Vennaskond «Resistance»

3D Dokument: Värdjate väljapanek

Telekanali TV3 kavas on selline ilgus nagu 3D Dokument. Ma ise pole seda praktiliselt kordagi vaadanud ning reklaamides nähtud teemadevalik ei pane seda ka vaatama.

Vanasti olid tsirkuses igasugused atraktsioonid, kus näidati kõikvõimalikke looduse «imesid». Tuntumad olid habemega naised ja siiami kaksikud, aga oli ka pentsikumaid. Neid nö. loodusimesid pakuti värdjate pähe, tegelikkuses võiks aga värdjateks pidada inimesi, kes selliseid raha eest vaatama läksid. 3D Dokument on moodsamal ja justkui humanistlikumal tasandil sellise asja taaselustanud. Olemuslikult pole aga kunagisel palaganil ja tänasel televisioonil mingit vahet. Vaata ka artiklit Freak show!

Taustaks: Siouxsie And The Banshees «She's a Carnival»

Tehnoloogiline Põnn

Seda, et Põnn ehk Liska on arvutihuviline... seda märkasime ammu. Kui mina või Krafinna arvuti taha istuma sai, siis kippus ka Põnn sülle või lauale. Sellest ma parem ei räägi, kuivõrd huviliseks muutus Põnn siis, kui algas miski sebimine juhtmetega või kui arvutil suisa kaas maha kruvitud sai. Kõrvalolev pilt peaks seda samuti veenvalt tõestama...

Aja jooksul on aga selgunud, et Põnnile üldse tehnika meeldib. Eile öösel oli mul vaja üks jutt välja printida ning niipea kui printeri sisse lülitasin... niipea oli kohe Põnn ka kõrvaltoast jooksuga kohal. Loomake oli sedavõrd unine, et ei hüpanud esimese katsega isegi printerikapi peale välja. Teisel katsel oli Põnn muidugi paigas ning vaatas huviga, et kuidas leht lehe järel printerist välja tuleb.

Täna tormas aga Põnn unepealt kohe elutuppa vaatama, et mis masin see sellist häält teeb. Ma nimelt kerisin videokassetti tagasi. Tükk aega vaatas ja kuulas videomaki ees.

Üks masin Põnnile siiski ei meeldi. Kokteilimikseri vinguv hääl ajab Põnni kohe köögist minema...

Taustaks: Fortification 55 «Desire»

Põhiblogile lisandus eriblogi

Kirjutasin kunagi, et pidasin blogipausi, sest miskid asjad vajasid selgeksmõtlemist. Üks mõte on nüüd ka tulemuseni jõudnud: täna sai esimese posti minu eriblogi Ulmeseosed. Loomulikult ei tähenda see nüüd, et siinsest blogist ulme päris ära kaob... oh ei, sest on ju hulk ulmet, mis sinna eriblogisse kuidagi ei sobi.

Äh, ma võin siin ju pikalt seletada, aga eks asja olemus saab (võimalikele) lugejatele siiski alles lugemise käigus selgeks.

Taustaks: Winny Puhh «Olevik»

What Tarot Card are You?

You are The Devil

Materiality. Material Force. Material temptation; sometimes obsession

The Devil is often a great card for business success; hard work and ambition.

Perhaps the most misunderstood of all the major arcana, the Devil is not really "Satan" at all, but Pan the half-goat nature god and/or Dionysius. These are gods of pleasure and abandon, of wild behavior and unbridled desires. This is a card about ambitions; it is also synonymous with temptation and addiction. On the flip side, however, the card can be a warning to someone who is too restrained, someone who never allows themselves to get passionate or messy or wild – or ambitious. This, too, is a form of enslavement. As a person, the Devil can stand for a man of money or erotic power, aggressive, controlling, or just persuasive. This is not to say a bad man, but certainly a powerful man who is hard to resist. The important thing is to remember that any chain is freely worn. In most cases, you are enslaved only because you allow it.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Taustaks: Fields Of The Nephilim «Preacher Man»

Jõulujälkus

Sai nädalavahetusel Pärnus käidud. On kaks meeldivat mälestust: isa sünnipäev ja õhtu Kivislidniku juures.

Ja on rõvedad mälestused kaubandusest. Raisk, ma olin juba unustanud, et mida kujutab endast jõulukuu kaubanduses. Rüselevad massid, rüselevad massid ja veelkord rüselevad massid. Inimesed ostavad kokku igasugu träna, millest poolt pole neile ilmselgelt üldse vaja. Ma pole miski ökohull ning ei kavatse siin hakata jutlustama mõõdukast tarbimisest, aga see manipuleeritav pööbel võiks omi oste ju aastaringselt teha. Või siis võiks normaalsetel inimestel olla omaette kaubamaja, sest kahjuks tuleb normaalsetel inimestel ka igasuguste kampaaniate ja hullude päevade ajal poes käia.

Nagu kõigest sellest oleks veel vähe, siis oli ühes kaubanduskeskuses miski lastefirmade uputus. Igas nurgas ja nurgataguses oli miski lauake, kus lapsed müüsid omatehtud tooteid. Noorusele omaselt oli neil kõigil suht agresiivne müügitehnika, aga mõned olid isegi selles taustsüsteemis oma värdjalikkuses teistest üle. Kunagi saavad neist kindlasti eriti väärakad pintsaklipslased ja truud korporatiivsed orjad. Kas tõesti pidi see rõlgus just nüüd toimuma... igatahes oli kaubanduskeskuses seetõttu täiskasvanud ostuhullude massidele lisaks veel ka müriaad arutul hulgal ringisiblivaid lapsvärdjaid.

Kaubanduslikule masendusele pani aga krooni käik raamatupoodi. Ma polnud tükk aega näinud raamatupoes sellist hulka sedavõrd juhme lõustu. Miskid koonud tunglesid igal pool jalus ning ostsid seda mõttetut pahna, mida just jõuludeks ilmutatakse... st. albumid, pildiraamatud, kinkeraamatud, luksusköited, koguteosed jne. Kõik vähegi arukas kirjasõna oli silma alt ära pandud ning igal pool laiutas ainult see sillerdav ja tüsedaköiteline saast. Raamat peab ju ilus välja nägema ning raske peab ka olema, sest siis saab isegi juhmard aru, et on midagi enda raha eest saanud.

Taustaks: The Electric Hellfire Club «Highway to Hell»