Halogeenlambid

Noniii, Facebookis jauramisest on kasu kah... šeerisin seal paari päeva eest lehelugu «Anto Raukas: hõõglampide kaotamine on demokraatlike põhimõtete vastane»... ja olen endiselt päri pealkirjas öeldud mõttega...

Kogu sellest jauramisest minu ja ka teiste jagajate seintel koorus aga välja huvitav info, et hõõglampide kõige täpsem analoog oleks halogeenlambid... ostsin täna ühe prooviks... on küll hea ja valgus on kah meeldivalt ere... sobib raamatulugemiseks küll...

Võiks ju öelda, et ise loll. Võiks... ja ma tean nii mitutki, kes seda ilmselt ka ütlevad, aga no ei jõua inimene olla igal alal spetsialist ning kõiki asju peensusteni teada.

Pealegi, kui ma läksin poodi (konkreetselt provintsipealinna K-Rauta), siis terendas mulle riiulitest vastu säästupirnide uputus ning näpuotsaga oli ka väiksema võimsusega hõõglampe. Kui ma lõpuks esimesed halogeenlambid leidsin, siis sattusid need olema n-ö kahvelotsikuga. Lõpuks ma siiski leidsin hõõglambi sokliga halogeenid – ega neid palju seal polnud ja leidsin ma seetõttu, et teadsin, mida otsin.

Kui nüüd mõelda, et ilmselt on minusuguseid lambinduse tumedaid junne veel küll ja küll ning mõelda ka sellele, et kogu jutt käib vaid teemal, et hõõglambid on keelatud ja nende asemele tulevad säästupirnid. Isegi sama poe kassapidaja väitis, et varsti jäävad ainult säästupirnid..?

Et mis siis koge selle eelneva jutu mõte on? Keegi ahv midagi keelab ja käseb, keegi midagi seletab kah, aga kogu seletus käib n-ö ainult ühte auku. Arukam oleks ju hõõglampide taganutjatele (loe: minusugusetele) seletada viisakalt, et on olemas halogeenlambid, mis sobivad täpselt hõõglambi asemele ja on isegi paremad.

Selles küsimuses võtsid igatahes punktivõidu mu Facebooki sõbralistis olevad tehnopeded, kes on omal käel võimalikke lahendusi uurinud ja katsetanud ning kel polnud kahju ka omi kogemusi jagada. Riik ja tema käsilased esinesid taas vaid kurjade keelajate ja ignorantlike käskijatena. Nagu tavaliselt...

Taustaks: Sõpruse puiestee «Põgenenud müügimees»

Kolm aastat võimu...

Ma ei tea kuidas kellegil, aga minul tuleb seda vana plakatit vaadates küll vaid negatiivne emotsioon... ja mitte sisu tõttu... lihtsalt pildil kujutatu on rõve...

Antud plakati (klõpsa pildil) panin ma aga pännu mingist Vene wõrgupoest, kus ka sedasorti kraami müüakse. Et tundus huvitav ja milleski tüüpiline... pean silmas, et minu üldine vastikus proletaarse esteetika asjus jne.

Taustaks: Sõpruse puiestee «Mustale merele»

Kuus õlut – enne ja pärast

Korrastasin eile oma faile ja katalooge ning leidsin laadungi kraami...

Sealhulgas leidsin ka pinutäie miskeid gif-faile, mida ma kunagi ammu olen masinasse tõmmanud. Kust? Ei tea. Kes on nende autorid? Ei tea!

Mõnede puhul jäigi arusaamatuks, et miks ma need olin endale salvestanud... mõnede puhul oli asi kohe selge. Nagu näiteks see, millest sai eile õhtul mu ulmeblogis postitus «Hirmus värk!».

Eks nädalalõpp läheneb ja eks te ise teate, kuidas selle kuue õllega on.

Taustaks: Velikije Luki «Viina veel»

Krafinna ja täna Pärnus

Täna, kolmapäeval 27. juulil kell 17.00 tutvustab (:)kivisildnik Pärnu Keskraamatukogus seitset kirjastuse Jumalikud Ilmutused teost. Suur luule ja proosa on kaante vahele saanud tänu teenusele raamat nõudmisel. Raamat nõudmisel teenusest räägib ettevõtte Gutenbergi pojad esindaja Karol Kallas.

Näidatakse järgmisi teoseid:

• (:)kivisildnik «Liivlased ja saurused: Valuraamatu 1. köide» (Luule, nekrofiilne jubedus, raamat väljasuremise ilust, Andres G. Adamsoni fotodega Vana-Pärnu kalmistult.)
• Kaido Tee «Kohtunik Tupova paha päev» (Jutud, poeetiline ja ängistav realism okupatsiooniaja hämarusest. Autor ei ole Jaan Krossi sohipoeg.)
• Priit Salumaa «Viimased viisteist aastat» (Luuletused, meestekas, täiskasvanud kontoriimese elust, tööst, naistest, lapsest ja teistest luupainajatest.)
• Siim Pauklin «Aheldatud Jõgeva» (Haikud, see hull mees muudab oma debüüdiga Eesti haikumaastikut rohkem kui maavärin, keskeakriis ja tulnukate invasioon kokku.)
• Kaarel Kressa «Vereurmarohumesi» / Krafinna «Teki all ja köögikardinate taga» (Luule, kaksikraamat. Kressa on üks elava eesti luule tippudest ega vaja tutvustamist, Krafinna irooniline ja jõuliste kujundikeelega debüüt, kirjaneitsite sekka on lahti lastud uus suur murdja.)
• Veiko Belials «Sina ja vaikus ja pajud» (Luule, valikkogu, suurepärane luule ka neile, kes luulet ei loe - naljakas, südamlik ja täpse sihikuga.)
• Värske teosena tuleb esitlemisele Triin Tasuja «Armastust on ja armastust pole» (Noorte vihaste naiste põlvkonna kõige võluvama esindaja teine raamat, suur luule.)

Krafinna ise küll kahjuks üritusel kohal ei viibi, sest igapäevane leivatöö ei võimalda... lohutuseks aga mõned viited meediakajastustele...

Ajakirja «Looming» aprillinumbris ilmus Vahur Afanasjevi käsitlus Krafinna ja Kaarel Kressa kaksikkogust «Kivisildniku lapsed ja Kyōto lepe».

Ajalehes «Sirp» ilmus aga Arno Oja kaheosaline ülevaade «Jumala ilmumine Pärnus I» ja «Jumala ilmumine Pärnus II». Krafinna osalus jumala ilmumises on jutuks eelkõige kirjatüki esimese osa viimases kolmandikus.

Raamatupoe Apollo maikuine soovitus oli samuti Ji teostest tiine – Andrei Hvostovi viie soovitatu seas oli nii Salumaa kui ka Kressa&Krafinna kaksikkogu.

Loomulikult on Krafinna raamat saadaval nii Apollos kui ka Rahva Raamatus.

Taustaks: Frank The Baptist «If I Speak»

Hilda, jalgratas ja telefon

Ilmad on sellised, et põhjamaine valge inimene tahaks viibida vaid külmas keldris. Tõsi, eile mul see osaliselt isegi õnnestus, sest lossiöö toimuski suuresti ju paksude, iidsete ja külmade kivimüüride vahel. Täna seevastu mõõdeti mulle tagasi ning pool päeva tuli õues päikese käes passida ja isegi tööd teha...

Kompenseerimaks koledat ilma, panen ma siia blogisse ühe kena ja kelmika pildi naisterahvast nimega Hilda. Autoriks on Duane Bryers ning siit saab rohkem lugeda kunstnikust ja Hildast... pilte on ka veel.

Taustaks: B-Movie «Arctic Summer»

Seadused meie sees ja ümber

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» mu arvamuslugu «Seadused meie sees ja ümber».

Ega seadustes kui sellistes olegi ju midagi halba, kuid üha enam hakkab mulle tunduma, et seadusi ei tehta enam seepärast, et neid on vaja. Lihtsalt on olemas mingisugune kogus ametnikke, kelle tööks on seaduste loomine ja kes siis usinalt oma tööd teevad. See, kas inimene nende seaduste järgi ka elada saab, ei paista enam kedagi huvitavat.

Teisalt tundub, et üleüldises reguleerimise tuhinas on hakanud maad võtma arusaam, et ega üksikisik oskagi enam omaenda peaga mõelda ning kõik tema võimalikud teod tuleks piiritleda seaduste või siis vähemalt kõikvõimalike juhistega.

Taustaks: Kirlian Camera «Odyssey Europa»

Krafinna raamat lõpuks müügil

Kuigi juba märtsis toimusid Tartus ja Tallinnas Krafinna raamatu «Teki all ja köögikardinate taga» esitlused... jõudis see raamat laiemalt müügile alles nüüd.

Täpsemalt öelduna tehti kaks portsu raamatuid esitluseks valmis ja siis juhtus miski tehniline apsakas ja juurde ei saanud enam teha... nüüd on probleemid lahendatud ja raamat Apollos müügil.

Taustaks: Frank The Baptist «If I Speak»