Tähevarred

Vaatasime Krafinnaga siis eile öösel ja täna päeval tähevarsi. Pikalt ei viitsi, aga lühidalt ütleks, et klassikalise triloogia (osad IV-VI) ostame kindlalt DVD-na. Olid head küll! Esimese triloogiaga pole see küsimus aga veel kuigi selge, sest ilmselgelt on nendes uutes osades rohkem tühja tolatsemist. Üleüldse on need uued osad lapsikumad... ja seda üsna negatiivses mõttes.

Taustaks: Singer Vinger «Kes Tegi»

Natsibänd!?

Wikipedia ja tema artiklid! Antud juhul siis artikkel «Neo-Nazism». Lisaks muudele jaburustele kuulutab see kirjatükk ansambli Kulo natsibändiks. No, tore on! Tegin igaks juhuks otsingu, et järsku on mõni teine bänd veel sama nimega..? Polnud. Siis mõtlesin, et kui mingi skandaal on olnud, et ju siis see kohalikes ajalehtedes ka kirjas... ajalehest «SL Õhtuleht» leidsin aga hoopis loo «Geid lendavad peale. Oma järge ootavad nekrofiilid, zoofiilid...». Nalja nabani! Ühe suhteliselt vähetutnud punkbändi laulja kannab pedevastast särki ja kohe on pedeaktivistid relvil. Demokraatia, mu eesel!

Aga kuidas Kulo ikkagi natsibändiks sai? Seda ei saa keegi vist kunagi teada...

Taustaks: Kulo «Eva Braun»

What is your random movie quote?

Ulmeguru's Random Movie Quote: 'We must kill them. We must incinerate them. Pig after pig. Cow after cow. Village after village. Army after army.' - Kurtz, Apocalypse Now Take this quiz at QuizGalaxy.com

Taustaks: Blackhouse «Totally Gone»

Dünyayi kurtaran adam (1982)

«Dünyayi kurtaran adam» (1982) on film, mida võiks nimetada halva filmi sünonüümiks. Kohe sedavõrd halb on! Ja et asi kohe klaar oleks, siis see on just seesama film, mida inglisekeelne maailm teab pealkirjaga «Turkish Star Wars».

Enne filmi vaatamist oleks soovitav ära vaadata «Barbarella» (1968), «Flash Gordon» (1980) ja loomulikult «Star Wars» (1977). Siis peaks enamvähem selge olema, et mis materjalist see tehtud on. Antud Türgi filmi muusika pärineb paljudest anglo-ameerika filmidest ning eriti esimesest Indiana Jonesist. Suhteliselt lõdva randmega on filmi surutud hunnikute viisi juppe filmist «Star Wars» (1977). Inglisekeelne maailm on sellise rämeda autoriõiguse rikkumise peale muidugi pahane, aga tasuks meenutada kasvõi seda, et kuidas filmist «Планета Бурь» (1962) sai film «Voyage to the Planet of Prehistoric Women» (1968). Kui see meelde tuli, siis võiks ka selliste varguste teemal halamise lõpetada, sest USA filmitööstus on muu maailma kino oma äranägemisel kordi rohkem solkinud.

«Dünyayi kurtaran adam» (1982) on rohkem kui pretensioonitu seiklusfilm... sedavõrd tobe, et isegi naerda on kurb. Kaks ehtsa türgi elumehe välimusega kosmosekangelast pudenevad ühele planeedile, kus vähesed ellujäänud ägavad miski võimsa masina ja selle verejanuliste käsilaste rämeda ülemvõimu all. Et kangelastel oleks suurem stiimul kangelastegudeks, siis on rõhutute hulgas ka miski prostituudi välimusega blondiin, keda nähes tõmmu ja lõunamaine (mees)publik kinos ilmselt hullus. Blondiinil kaasa jõlkuv poisiklutt peaks ilmselt juba eos hävitama süüdistused kombelõtvuses ning suunama mõtted pehmetele pereväärtustele. Ja siis nad muudkui võitlevad ja võitlevad ja võitlevad ja võitlevad ja ... Õnneks saab film mingil hetkel otsa, aga enne viimast ja otsustavat võitlust saab veel näha kangelase treeningut, kus paljakäsi kivirahnusid kruusaks tehakse.

Ah, sõna on nõder... seda peab nägema!

Või siis lugeda Nuxxi filmiblogist selleteemalist postitust. Siit ja siit leiab ka kaks inglisekeelset arvustust. Tuleb muidugi tunnistada, et teine arvustus lahmib liialt... oleks tasunud ikkagi inglisekeelse tõlkega koopia leida.

Kui püüda piiritleda inimgruppe, kellele seda filmi soovitada, siis lisaks arulagedatele poisikluttidele, kiimalistele lõunamaa meestele ja rämpsfilmide austajatele... siis lisaks neile tuleks kindlasti soovitada filmi ka fursuitingu fännidele. Neile peaks see film küll kirgastuse ja katarsise tagama, sest enamus suure masina käsilasi võiks samashästi ka pallimängu vaheajal kusagil platsi nurgas töllerdada.

Taustaks: Depeche Mode «Just Can't Get Enough»

Arthur Conan Doyle «A Study in Scarlet»

Hakkasin eelmine nädal Arthur Conan Doyle'i kaheköitelist kogu «Sherlock Holmesi lood» lugema. Seda kirjastuse «Varrak» oma. Olen enamusi neist romaanidest ja juttudest ka varem ja isegi korduvalt lugenud... kuid mõtlesin nüüd kogu sarja ühe jutiga läbi lugeda.

Esimesena sai loomulikult loetud sarja esimene tekst – romaan «A Study in Scarlet», mille esmatrükk ilmus almanahhi «Beeton's Christmas Annual» 1887. aasta numbris.



Illustratsioonide autoriks oli D. H. Friston ning sestap võib teda pidada esimeseks inimeseks, kes Sherlock Holmesile visuaalse kuju (vt. keskmist pilti) andis. Aasta hiljem ilmus romaan erladi raamatuna ning esimene raamatuväljaanne on seetõttu unikaalne, et selle illustreeris kirjaniku isa Charles Doyle. Näidiseks kolmas pilt siin ülalpool olevas reas.



Ilmselge, et sedavõrd ammu ilmunud ja sedavõrd menuka sarja avateost on kohe hästi korduvalt taastrükitud. Stiilinäideteks kirjastuse Penguin klassikalise väljaande kaanepilt ja sarjas «Penguin Classics» ilmunu. Mina lugesin seda romaani aga esmakordselt 1973. aastal ilmunud eestikeelses romaanidekogus «Baskerville'ide koer». Usun tegelikult, et paljudele sai siinmail see köide esmatutvuseks Sherlock Holmesi lugudega.

Ma ei saa öelda, et tegu oleks parima Arthur Conan Doyle'i tekstiga, kus Sherlock Holmes tegutseb... samas pole põhjust ka kaevelda, sest enamik algajate autorite romaane on ikka kordi hullemad. Romaani «Etüüd punases» lugemiseks end küll sundima ei pea... selline suhteliselt hästi ajaproovile vastu pidanud meelelahutus. Sisust ei viitsi ma siin rääkida, sest kõrvalolev «Sherlock Holmesi lood I» ilmus just äsja kordustrükina ning eestikeelse väljaande saab praegu isegi poest kätte. Kes aga arvuti tagant tõusta ei viitsi, või eelistab originaali, siis see leiab arutul hulgal linke nii tekstile, kui ka taustadele, kui vaid klõpsab selle postituse alguses romaani pealkirjale. Kes aga tahab lugeda illustreeritud inglisekeelset väljaannet, see klõpsaku siia. Pisut infot pakub ka Wikipedia. Sisust ma küll kirjutada ei viitsi, samas mainiks ära, et ilmselt paljude eestlaste ettekujutused mormoonidest pärinevad just sellest romaanist. Jabur!!! Sealjuures võisidki nad XIX sajandi lõpus veel sellised olla, sest siis olid nad ju sektandid... aeg on aga edasi läinud ning tänapäeval on mormoonid suht sellised kesktee-usklikud.



Loomulikult on sellisest tuntud raamatust valminud igasuguseid kõrvaltooteid... koomikseid näiteks. Esimene pilt selles kolmandas reas on miski inglisekeelse ja klassikalise kaanepilt, teine aga märksa eksootilisem ja pärineb Filipiinidelt. Selle 1982. aastal ilmunud koomiksi stsenarist oli Jim Stenstrum ja kunstnikuks Noly Panaligan. Kolmanda kaanepildi autoriks on aga taanlane Nis Jessen, kes on teinud antud romaanile poolteistsada illustaratsiooni. See rohkelt illustreeritud raamat on nüüdseks ka limiteeritud väljaandena ilmunud ning huviline leiab selle kohta info ja näited vastavalt kodulehelt.

Võiks ju veel kirjutada filmidest, kuid ma olen näinud vaid vene filmi «Шерлок Холмс и Доктор Ватсон: Красным по белому» (1979), mis osaliselt ka antud romaanil põhineb. Sele filmi puhul pole ükski kiidusõna liiast, nagu ka kõigi teiste Igor Maslennikovi Holmesi-ekraniseeringute puhul. Filmist kirjutaks siiski kunagi teinekord...

Taustaks: Doresetshire «Die Straße Der Verdammnis»

Malev (2005)

Leholas, Uru ja Tugis seiravad Saaremaad

Vaatasin eile filmi «Malev» (2005) ning olen sunnitud tunnistama, et ma olen seni selle filmi suhtes liialt optimist olnud. Tegelikkus on alati hullem ning antud film osutus ka veel hullemaks kõntsaks, kui ma isegi karta oskasin. Viipalliskaalal saab hindeks kahe ning seda eelkõige kohaliku filmikunsti üldist viletsat taset arvesse võttes. Normaalses taustsüsteemis oleks hindeks üks.

Ei olnud naljakas. Mõni muhe koht oli... näiteks mongolid ja saarlased. Üldiselt oli aga tegu kurnava ja enam kui tüütu filmivaatamisega. Enamike kohalike filmide puhul näib kehtivat üks ja ainus reegel: kui ei vaata, siis on elamus!

Ainuke filmiga seostuv positiivne moment on selle kodukas.

Taustaks: Sõpruse Puiestee «Nii Kui Nii»

Why would you travel back in time?

Ulmeguru's Reason for Travelling Back in Time: To see if aliens really did co-ordinate the building of the pyramids Take this quiz at QuizGalaxy.com

Taustaks: Funhouse «Chosen One»