Elu huvitaval ajal

Hiinlastel on selline needmine, et sa elaksid huvitaval ajal? Noh, et mõnusam on elada rahus ja stabiilsuses, aga mitte muutustes. Tundub, et nüüd hakkavad ka minu jaoks huvitavad ajad.

Täna näiteks öeldi mulle juhtkonna poolt, minu teeneid vajatakse vaid augusti lõpuni. Põhjuseks toodi, et ma ei saa oma tööga hakkama. Põhjus on muidugi pastakast väljaimetud.

Samas see vallandamine ei olnud mulle miskipärast üllatus. Tõttöelda, ootasin ma alateadlikult seda sellest hetkest kui Krafinna pärast vallandamist konkureerivasse lehte tööle läks. Ja pärast sellesuvist käskkirja olin ma üsna veendunud, et mingil hetkel mulle see käskkiri taas ette mängitakse. Samas, ootamatu oli, et see nii ruttu toimus. Oleks ma paranoidsem tüüp, siis arvaks, et käskkiri oli pikema plaani üks osa...

Mis edasi? Loomulikult võtan ühendust töövaidluskomisjoniga. Samas annan ma aru, et see töösuhe on lõppenud niiehknaa ja vaatan ringi uue koha järele jne.

Kuidas tuju? Pole paha. Kuna ma alateadlikult sellist värki siiski ootasin ja kuna mingeid tegelasi see ikka ilgelt häiris, et mu naine konkureerivas väljaandes töötab, siis ei näe põhjust põdemiseks. Elu läheb edasi ja töökoha kaotus pole maailmalõpp isegi n-ö masu tingimustes.

Taustaks: VNV Nation «Art Of Conflict»

Harry Potter ja neegrid

Eile sai hommikusöögi kõrvale vaadatud ühte Potteri-filmi ning taaskord kerkis mul küsimus neegritest selles maailmas.

Mäletan, et esimeses filmis mind kohutavalt häiris see röökiv neegrijõmpsikas, kes tribüünil lendluudpalli kommenteeris. Esiteks oli ta lihtsalt ebameeldiv tegelane... ja seda üldsegi mitte rassilistel põhjustel. Teiseks ei meenunud mulle (või ei märganud ma) raamatus üleüldse sellist tegelast. Filmis oli aga suvalisele kõrvaltegelasele liialt palju ekraaniaega antud... ja tundub, et eelkõige just rassilistel põhjustel.



Nüüd viiendat filmi (taas)vaadates oli jälle üks kõrvalosalisest neeger kolepalju aega ekraanil. Tundus lahe tüüp olevat, aga olukorras kus hulk mõnusaid kohti romaanist filmi ei jõudnud, on sellise tegelase rohke näitamine liigne luksus.

Uurisin pisut tausta ning sain teada, et Potterimaal on mehe nimeks Kingsley Shacklebolt ja et tegu on vägagi tegusa taadiga. Tore on! Samas tuleb tunnistada, et romaani lugedes mees küll meelde ei jäänud ning meelde ei jäänud ka mehe nahavärv.

Tegelikult on mul muidugi ükstapuha, et mis nahavärviga tegelased ekraanil ringi sibavad, aga selline lipitsemine neegrite ees mulle ka ei meeldi. J. K. Rowlingi romaanides olid küll asiaadid, aga neegreid seal küll polnud. Tundub, et filmides on hakatud seda «viga» hoolega parandama...

Taustaks: Switchblade Symphony «Wicked»

Autod ja autojuhid

Olen viimasel ajal sattunud üsna mitmes blogis lugema kriitikat juhmide autojuhtide teemal ning siis alati leidub ka vähemasti üks kommenteerija kes hakkab sonima GPS-st ja sellest, et spidomeeter valetab. Tavaliselt esitatakse seda juttu, et õigustada enda kihutamisi ja leida võimalus, et taaskord sõimata juhte, kes arvavad, et võivad sõita ka aeglasemalt kui piirkiiruse märk lubab.

Minuteada on auto sõidukiiruse määramiseks siiski spidomeeter ja kõik muu on hülge möla. Loomulikult võib sõidukiirust mõõta GPS-iga, aga samahästi võib seda mõõta ka vanaema vererõhuga... politseid ei huvita kumbki variant. Aga eestlane on juba selline «tark», kes ise paremini teab ja arvab, et seadused on ülejäänud lollidele täitmiseks.



Olen küll omajagu anarhist, aga arvan, et mingeid kokkuleppeid tuleks siiski järgida... liikluses eriti.

Kahjuks on aga näiteks (eriti Saaremaal) ports juhte, kes arvavad, et peateele ette keeramine on lahe ja absoluutselt ohutu tegevus. Küll teeb seda killustikukoormaga kallurijuht, küll blondiin kaubikuga, küll mossega taat, küll brünett bemmiga jne. Olgu, olid tähelepanematu või ülbe, anna siis kähku gaasi ja sõida eest ära... aga ei, kogu aur on läinud ettesõidumanöövri peale ja ka autol pole õiget minekut... ning siis tulebki peateel liikujal järsult pidurdada jne.

Taustaks: Life Cried «Procession, Rigor Mortis»

Muinsuskitse vägiteod

Oeh, paar viimast päeva on tööalaselt kuidagi takkus olnud... noh, et mingeid lolle vigu satub lehte. Täna oli eriline see, et sünnid ja surmad läksid omavahel vahetusse. Noh, tegijal ikka juhtub.



Ja siis on eriline nauding näha, et ka teistel juhtub... näiteks noppis keeletoimetaja ühest loost välja sõna «Muinsuskitseamet»...

Krafinna tegi eile (aga hoopis muus asjus) paar klõpsu ning ühe üle jäänud pildi panin siis siia illustratsiooniks.

Taustaks: Novalis deux «One Step»

Oluline teade!

Rabakanädalavahetus pani põõna ka mu mobiilile. Ei telefon pole kadunud, lihtsalt lagunes ära. Kui uue aparaadi ostan, siis on sama number edasi, aga praegu tuleb läbi ajada koduse ja töise lauatelefoni, MSN-i ning meilidega. Luban, et vaatan vähemasti korra päevas meili jne.



Muidu poleks ehk seda teadet teinudki, aga täna juba küsiti, et kas mul on number muutunud...

Ürituse muusikalistest muljetest saab aga lugeda mu musablogist.

Krafinna tehtud pildil on näha mind, fs-i ja Aza-t.

Taustaks: Mikro «Restart»

Haiglane enesekiitus

Seljanärvi põletik (selline esialgne diagnoos) on ikka jäle asi. Seljal pole suurt häda midagi, aga valu läheb allapoole ning pool tagumikku ja üks jalg on täidetud tuima ja ilgelt näriva valuga. Käisin täna arstil ja sain mingid kõvemad valurohud peale...

Aga oma tervisest ei tahtnud ma kirjutada, pigem sellest, millest ma polekski (veel) tahtnud...

Õigemini annan lingi leheloole «Saarlane kirjutab artikleid TEA entsüklopeediasse». Ei pidanud ise seda nii oluliseks, aga ajakirjanik pidas... aga ma olen ka vilets eneseupitaja... samas, mängureeglid on sellised... ja kui tekib võimalus veel ka rääkida oma muudest tegemistest...

Taustaks: Funhouse «Body And Soul»

Hommikul olin ma hauakaevaja

Tänane hommik oli eriline isegi minu hommikute mõõtkaval, sest täna hommikul olin ma hauakaevaja.

Lasksin koera hommikul õue ja emakassi tuppa. Trepilt vaatan, et vana lauda ukse ette on miski hele kivi tekkinud, või...

Tatsasin siis paljajalu läbi kastese rohu ning tuvastasin, et meie õues lebab jänese surnukeha... kõri läbi puretud ja pea ripub vaid miski kuklanahariba küljes. Tunnistan tummalt, et ilmselt on me kassid närilistelt ja lindudelt spetsialiseerunud ümber märksa suurematele loomadele.

Mõttes sai kähku plaan visandatud, et kõik loomad tuppa ja siis matused.



Kui koer hommikuselt ringilt tagasi tuli, siis ilmus ka punane kassipoiss välja ning õnnestuski kõik loomaksed tuppa saada ja juba kangekstõmbunud jänesekorjus salamisi maha matta...

Pärast sai pisukest osalusvaatlust tehtud ja välja selgitatud, et ilmselt on jänese hing Põnni (fotol) südametunnistusel. Tegu on murdja mutiga ning tema oli see, kes pärast kõige pikemalt otsis, et kuhu raibe jäi...

Taustaks: Voltaire «Hello Cruel World»