Kapjadega lehmad

Helistas ekskolleeg ning tahtis jagada omi muljeid järjekordsetest tõlkelollustest.

Täpset tsitaati ei mäleta, aga mõte oli selles, et tegelane kuulis mudas sõtkuvate kapjade häält ja hirnumist ning õige pea ümbritsesidki teda vihmast märjad lehmad.

Et siis lehmadel on kabjad ja nad hirnuvad? Tõlkija Tiia Krass pole vist üldse loodusega sina peal, sest tal oli ka miskeid probleeme bernhardiinidega. Ja seda kõike esimesel poolesajal leheküljel!

Raamatu autoriks siis Santa Montefiore ja pealkirjaks «Prantsuse aednik».

Mul tekkis aga hoopis küsimus, et kas raamatul toimetaja on... et kas ta raamatut luges... ja kui luges, et kuidas siis sai see läbi minna... see pole ju mingi täheviga...

Taustaks: Rammstein «Du riechst so gut»

Lumi põlvini

Taaskord võiks öelda lause: «Talv tuli ootamatult!» Tegelikult ei tulnud... lumi tuli ootamatult... õigemini, et lume kogus oli ootamatu...



Pildil siis kenasti näha me lummemattunud punane Jeep. See auto pole kunagi sedavõrd ümaraid vorme omanud, oli Krafinna hinnang.



Sel pildil siis näha õue lagedam osa ja päris ees on näha lumepanga serv. Tagapool paistab lumemütsiga raiepakk, kuna paku kõrgus on miski 70 sentimeetrit, siis peaks see lumekihi paksusest kena pildi andma. Homme muidugi sellist pilti me õue sellest kohast ei saa, sest hommikul teeb Krafinna sinna punase autoga sügavad vaod.



Kui Krafinna neid pilte tegi, siis tundus koeradaamile, et ta tahaks ka õue minna... hüples siis teine paar meetrit Krafinna jälgedes ja otsustas, et antud elamus on siiski liialt radikaalne.



Lumi on ilus ja puha, aga puukuur asub majast üsna kaugel. Tuli lumelabidas võtta ja asuda kaevama käiku kuurini. Krafinna on tabanud mu hingetõmbepausilt enne võidukat finaali. Tõsi, ise ta kommenteeris, et ülekaaluline eskimo!



Kogu selle sahmerdamise peale otsustas ka kassidaam õue vaatama tulla, et mis toimub... kõndis väärikalt mööda värsket vagu puukuuri ning otsustas siiski, et sellise nähtavusega rajal ta pikalt olla ei taha... koos viimase korvitäie puudega tuli ka kassidaam tuppa.

Taustaks: Rammstein «Ohne dich (Mina Harker's Version)»

Tahab ja keelab..?

Meediast tuleb ikka kummalisi uudiseid... et keegi võtab poe juhatajaga ühendust ja räägib pisut ja juhataja korjab kauba müügilt...

Mul pole mingit huvi seda raamatut lugeda... mul pole ka mingit huvi pooli valida, sest üks pool väärib teist... ning küsimus pole üldse raamatus ega isikutes...

Samas ikka nii ka need asjad ei käi, et keegi helistab ja palub/käseb raamatu müügilt korjata... ja korjataksegi! Vanasti nimetati sellist asja telefoniõiguseks!

Ajalooline märkus. Telefoniõiguseks nimetatakse situatsiooni, kus võimu (või mõju) omav isik annab suulise kooralduse (sageli veel telefonitsi) millegi tegemiseks. Kuna kirjalikku dokumenti pole, siis on pärast raske tuvastada, et kes konkreetselt korralduse andis ja milles korraldus seisnes.

Kui ma oleks paranoidsem kuju, siis ma arvaks, et raamatu autor leppis ärakeelajaga kokku ning pärast jagavad tulud. Sellist reklaami raha eest juba ei osta!

Meele teeb mõruks aga ajakirjandus. Ühiskonna valvekoer peaks hambaid näitama ja lõrisema ja ka hammustma... tundub aga, et tegu on ketikoeraga, kes nüüd oma vaiksel moel raamatu autorile varasemate jalahoopide eest kätte maksab...

Taustaks: Rammstein «Bück dich»

Keeduvorst või suitsuvorst?

Ma saan aru küll ja pealkirjas esitatud küsimus on puhtalt retooriline, aga...

Ükskord poes keeduvorste tähelepanelikumalt silmitsedes märkasin, et kõigil on peal märkus mis teatab, et üle suitsutatud. Sõnastus varieerus firmade lõikes, aga mõte oli selles, et keeduvorst on suitsu saanud.

Tundub, et see keeduvorsti suitsutamine on miski trend... tekib aga küsimus, et kas mittesuitsutatud keeduvorsti polegi enam..?

PS! Pilt on puhtalt illustratiivne ning foto antud firma tootest läks siia seetõttu, et oli lihtsalt leitav. Konkreetse firma vastu pole mul midagi... vastupidi, selle tooted kuuluvad reeglina minu kolme esimese valiku hulka...

Taustaks: Rammstein «Mein Teil»

Pank või asi?

Läksin hommikul poodi... pean silmas samas külas asuvat poodi ning kassas makstes selgus, et minu pangakaart on kaotanud kehtivuse. Täna ju esimene detsember!

Piinlik moment, aga maapoes saab üldiselt hakkama... noh, et kandsin raha naise arvele, kes selle siis linnas välja võttis ja viin homme poodi raha ära.



Tõsiselt ajab aga mind vihale pank. See mölakas sai novembri lõpus kaardihooldustasu mult maha võetud küll, aga teadet kaardi aegumise kohta saatma ei vaevunud. Igasugu paska suudavad nad saata ja pakkuda ning netipank vilgub pakkumistest nagu juudi jõulupuu. Aga vaat olulist infot nad teada ei anna! Et muidu saavad nad küll kliendi järele nuhitud... et kui paar kuud kindlal päeval miskit raha on laekunud, siis saad kohe soodsa laenupakkumise.

Kõikse jaburam, et mõned kuud tagasi rääkis samasugusest elamusest mu üks ekskolleege... tõsi, temal läks vingemalt... ta sai Soomes olles teada, et ta pangakaart ei kehti...

Või siis meenub juhtum selle aasta algusest, mil kallile abikaasale helistati ja küsiti, et millisesse Tartu pangakontorisse talle uus kaart jätta? Abikaasa oli pisut ebalev, et miks peaks saarlane pangakaardile Tartusse järele minema ning siis oldi liini teises otsas üllatunud, et kas te siis ei elagi Tartus? Kurblooline on see, et abikaasa oli vähemalt üks kord juba oma pangakaarti siin saarel vahetanud. Ka ei tulnud pangatibile pähe vaadata, et mis numbrile ta helistab: helistas ta ju lauatelefonile...

Võiks ju kaaluda pangavahetust, aga mis mõttega... et mis seal vahet, et kumb Rootsi pank sind hingekirjas peab. Ja Rootsi pankade käepikendus Eesti Vabariik on kahjuks asjad nii kaugele viinud, et pankasid vältida pole võimalik...

Taustaks: Life Cried «Dressed In Filth»

Ebapädevus ja värvikad tüübid

Eelmine nädal oli mul töövaidluskomisjoni istung, kus siis läks minu vallandamise küsimus arutamisele... või õigemini ei läinud...

Põhjendused on allpoololeval dokumendikatkel kenasti näha... noh, et kui suuremaks klõpsata, siis saab ka lugeda...



Äraseletatult tähendab see, et kuna mind vallandati etteteatamisega, siis uue töölepinguseaduse valguses sai asja vaidlustamise aeg ümber minu viimasel tööpäeval.

Loomulikult võib takkajärgi targana nentida, et oleks vast tasunud uus seadus läbi lugeda, aga ükski normaalne inimene ei tule ju selle peale, et miskit vaidlust alustada enne töösuhte lõppu...

Olgu, mina olen võhik ja ei tunne seadust, aga minu (ja mitte ainult minu jaoks) jääb arusaamatuks, et kuidas ei tunne seadust Saaremaa töövaidluskomisjoni esimees Evi Ustel-Hallimäe. Just tema mu paberid läbi vaatas ning leidis, et on mõtet vallandamist vaidlustada küll... ka ei jäänud talle märkamata, et vallandamine oli kuuajalise etteteatamisega... ta veel märkis selle ära, et kui kummaline...

Kui töövaidluskomisjoni istungil selgus, et asi ei lähe aegumise tõttu üldse arutamisele, siis ma küsisin Evi Ustel-Hallimäelt, et miks ta mulle varem ei öelnud, et asi on aegunud. Vastuseks oli üsna ebaveenev ja hämav arutluskäik, et sageli ei märka ka teine osapool, et asi on aegunud...

Tark inimene pidi õppima teiste vigadest ja loll enda omadest. Noh, nüüd on võimalik paljudel tark olla ning õppida minu veast ning raiuda oma peakolusse, et uue töölepinguseaduse järgi on vallandamise/koondamise puhul aega asja vaidlustada üks kuu. Jah, ka vana seaduse järgi oli aega üks kuu, aga siis hakkas see aeg tiksuma viimasest tööpäevast, nüüd hakkab see tiksuma vallandamise/koondamise teatamise päevast. Noh, et kui miski kuupäevaga paber kätte on antud, siis arukas on ka kohe sellega töövaidluskomisjoni poole punuma pista.

Kuna minu vallandamise küsimus jäigi lahtiseks ja arutamisele ei tulnud, siis on mul võimalus revanšiks üks värvikas raamat kirjutada. Inimesed, kellega olen sellest rääkinud... need inimesed on öelnud, et huvitavat materjali jagub...

Taustaks: Muse «Time Is Running Out»

Jälle üks telesaade vähem vaadata

Eile õhtul tegid Eesti televaatajad taas minu elu kergemaks ning hääletasid Kene Verniku superstaari-saatest välja. Noh, mul siis taas üks telesaade vähem vaadata!

Kenest (pildi pätsasin siit) on muidugi kahju, aga võitis ta niikuinii, sest tänu saatele said paljud inimesed tema olemasolust teada. Mina sain ka tänu sellele saatele teada, et Eestis ikka on mõni tore laulja veel...

Ja see kes saate võidab, see pole ju oluline, sest eelmiste hooaegade võitjad on selles asjas ju kenaks illustratsiooniks: üks on lihtsalt igav ja teisel on hea hääl kenas harmoonias lolli maitsega. See eestlaste maitse juba on selline.







Ma ei hakka siin midagi kommenteerima, sest laulud ja särav esitus räägivad iseenda eest. Eks näitab ka laulude valik ju artisti, kuigi ma ju ei tea, et kui palju neil tegelikult seal vabadust valida on. (Meenuvad miskid lollid põhjendused, et miks üks poiss ei saanud Sex Pistolsi lugu valida...)



Igatahes on seis selline, et mina seda saadet sel hooajal enam ei vaata. Jah, seal on toredaid lauljaid, aga nii head nad küll pole, et nende pärast telekat käima panna...

Taustaks: Kene Vernik «Wicked Game»