Oeh, tundub siis seekord taas mööda saanud olevat!
Pean silmas, et aasta koledaimad päevad Saaremaal on need, mil toimub miski sügisene ralli siin teedel. Kõik kohad on täis miskeid rallipedesid, kes oma tuunitud pannidega ringi joristavad ja kõik teed ära ummistavad.
Ega mul polegi otseselt midagi ralli ja rallisõitjate vastu. Sportlane on sportlane, ehk siis mitte päris normaalne inimene... kuid eks elukutseid ja hobisid ole igasuguseid ning mina olen küll viimane, kes midagi normaalsusest rääkima/kirjutama hakkab.
Rõlge on üks teatav osa publikust, kelles ralli toob veelgi rohkem esile autopedenduse rõvedamaid külgi. Eelkõige tähendab see kambakesi miski tuunitud panniga kihutamist ja poodide ees hängimist. Kindlasti rikutakse selle tegevusega härjalt liikluseeskirju, kaaskodanike rahust rääkimata.
Praktikas tähendas tänane päev seda, et koer sai esimest ja viimast korda üksinda õue kell üheksa hommikul. Sellest kellaajast panime ka kassid tubasele režiimile. Eks päeval tekkis mitu korda loomade seas selliseid rahutuse ja mässumeele ilminguid, aga me olime resoluutsed. Kassidel on kast liivaga ning koeraga käisin ma ise erakorraliselt päeval põldude vahel jalutamas.
Koer oleks tahtnud muidugi üksi küla peal nuuskimas käia, aga kuidas sa lubad, kui küla keskus (ehk poe ümbrus) on autodest umbes ning üheksast seitsmeni on ainus hääl külas (ise)tuunitud autopannide rõve müra. Näiteks külatee ületamine võttis oma paar-kolm minutit aega ning liiklus oli siin tihedam kui provintsipealinna keskuses roostes kaubamaja ees. Jabur on see, et meie külast ralli läbi ei läinudki – publik käis kohalikus poes lihtsalt provianti ostmas.
Taustaks: Down Below «Euphorie (Demo Version)»
Korralik inimene puhkuse ajal ei blogi ja kuna mina olen korralik inimene, siis ma kaks nädalat ei bloginud kah. Teisipäevast alates olen taas tööl ning ka taas blogin, kuna ma üks ilge viriseja olen, siis alustan ma kohe ka virisemist blog.tr.ee kallal...
